Alberto Giacometti: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub Märgis: tekstilink teise vikisse |
||
7. rida:
| Pildi info =
| Sünninimi =
| Sünniaeg = [[10. oktoober]] [[1901
| Sünnikoht = Borgonovo, Stampa, Graubünden, Switzerland
| Surmaaeg =
| Surmakoht = Chur, Graubünden, Switzerland
| Rahvus = šveitslane
22. rida:
}}
'''Alberto Giacometti''' ([[10. oktoober]] [[1901]]
Alberto Giacometti kasvas Šveitsis Val Bregaglia mäestikualal, mõne kilomeetri kaugusel Šveitsi-Itaalia piirist. Tema isa [[:en:Giovanni_Giacometti|Giovanni Giacometti]] ( Giacometti oli üks 20. sajandi tähtsamaid skulpturiste. Tema tööde suurimad <br />
30. rida ⟶ 34. rida:
Giacometti lahkus 1919. aastal Schiers'i keskkoolist ja läks seejärel [[Genf|Genfisse]], kus ta võttis osa 1919. – 20. aasta talvel kunstiklassides. Pärast mõnda aega Veneetsias ja Padovas (1920. aasta mais) reisis ta edasi Firenzesse ja Rooma (sügisel 1920– suvel 1921), kus ta kohtas Egiptuse suursuguseid kunstikogusid. Omalaadse fikseeritud stiili, silmatorkava figuuri ja pideva pilguga objektid jäid tema kunstis äratuntavaks motiiviks<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=Reinhold D. Hohl|URL=https://www.britannica.com/biography/Alberto-Giacometti|Pealkiri=Alberto Giacometti|Väljaanne=Britannica|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>.
Alberto Giacometti teostas oma esimese õlimaali “''Vaikelu õunaga''”, umbes 1915 ja esimese skulptuuri büsti [[Diego giacometti|Diego]], umbes
<br />
58. rida ⟶ 62. rida:
Giacometti jätkas oma kunstilise tee kahtluse alla seadmist ning otsis nii skulptuurist ja maalikunstist väljakutseid, mis seostuksid reaalse eluga. Tema jaoks pidi kunstiteos muutuma kujuteldavas ruumis reaalsusega konfliktis olevaks maagiaks nagu Diego ja tema abikaasa Annette'i (1952–1958) järgi kujundatud teoste puhul. Siinkohal tundis ta, et reaalsus ei sõltu enam sellest, kuidas keegi seda tajub; reaalsus lihtsalt on. Sarnaselt [[Samuel Beckett|Samuel Becketti]] romaanidele ja näidenditele, kujutasid Giacometti loodud figuurid isoleeritud ja väga individualistlikku maailmavaadet. 1961. aastal palus Beckett Giacomettil kujundana absurdidraama “[[Oodates Godot]]” võtteplatsi. Lõplik kujundus koosnes ühest kipsist puust.<ref name=":1" />
Kuni oma surmani 1966. aastal mõtestas Giacometti kunsti piire, analüüsides pidevalt arenevaid fenomenoloogisi uurimusi, mida käsitleb kaasaegne kunst kontekstis: Kuidas saab asi
== Viited ==
{{Viited}}
|