Vladimir Lenin: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
40. rida:
Vladimir [[Uljanov]] sündis [[Simbirsk]]is (praegu [[Uljanovsk]]) [[rahvakoolide inspektor]]i [[Ilja Uljanov|Ilja Nikolajevitš Uljanov]]i ([[1831]]–[[1886]]) perekonnas. Isa [[Ilja Uljanov|Ilja Nikolajevitš Uljanov]] töötas [[rahvakoolide inspektor]]ina. Tänu tööalasele edukusele sai ta pärusaadliku tiitli, seega oli see ka tema pojal Vladimiril<ref name="lNQ23" />. [[1886]]. aastal suri Vladimiri isa ootamatult.
Aastatel [[1879]]–[[1887]] õppis Vladimir Uljanov [[Simbirsk]]i [[gümnaasium]]is. Aastal [[1887]] lõpetas ta kuldmedaliga gümnaasiumi ja astus [[Kaasani ülikool]]i õigusteaduskonna. Varsti heideti ta sealt välja osavõtu eest üliõpilaste revolutsioonilises liikumises
Uljanovite perekond oli päritolult heterogeenne, kuid koosnes põhiliselt [[segaseisuslased|segaseisuslastest]] ([[intelligents]]ist).
49. rida:
== Poliitilise tegevuse algus ==
[[1887]]. aastal mõisteti Vladimiri vanem vend [[Aleksandr Uljanov|Aleksandr]] surma süüdistatuna [[vandenõu]]s Venemaa keisri [[Aleksander III]] mõrvamiseks
[[Pilt:Lenin-1895-mugshot.jpg|pisi|Vladimir Uljanovi pilt 1895. aastast, Venemaa keisririigi politseiarhiivist]]
Pärast õpinguid töötas ta mõnda aega [[Samara]]s vandeadvokaadi [[Andrei Hardin]]i abina ning tegeles kriminaalasjades kaitsjana kohalikus ringkonnakohtus. [[1893]]. aastal kolis V. Uljanov [[Peterburi]].
[[1895]]. aasta suvel käis Uljanov esimest korda välismaal, [[Šveits]]is, kus kohtus Vene marksismi "isa" [[Georgi Plehhanov]]iga. Samal aastal viibis ta mõnda aega ka [[Vilnius]]es, kus tutvus kahe [[Lenin (Valgevene)|Leninist]] pärit juudi kaupmehega, kes olid nõus tema revolutsioonilist tegevust finantseerima. Ühe hüpoteesi kohaselt andis see alev, kust kaupmehed pärit olid, talle ka tema revolutsioonilise varjunime
[[7. detsember|7. detsembril]] [[1895]] Lenin [[arreteerimine|arreteeriti]] ning saadeti pärast aastast [[vangistus]]t
== Tegevus emigratsioonis ==
[[1900]]. aastal asus Uljanov elama välismaale. Peamised elukohad olid [[Šveits]]is, [[Austria-Ungari]]s, [[Inglismaa]]l, [[Prantsusmaa]]l ja [[Saksamaa]]l. Emigratsioonis andis ta [[1902]] välja raamatu "[[Mis teha?]]" Selle autoriks oli märgitud N. Lenin (see oli esmakordne [[pseudonüüm]]i "Lenin" avalik kasutamine; Vladimir Uljanov kasutas tollal võõrast ''Nikolai Lenin''ile kuuluvat passi).
[[1903]]. aastast alates oli Lenin üks [[bolševik]]e juhte. Peamiselt tema initsiatiivil olid bolševikud samal aastal lahku löönud Vene Sotsiaaldemokraatlikust Töölisparteist, ehkki Lenin väitis tihti, et ta olevat kogu [[VSDTP]] liider. Tegelikkuses jagunes partei bolševikeks ja [[menševik]]eks, kusjuures viimaste toetus ning liikmeskond oli tunduvalt suurem. Lenin läks tihti tülli ka oma kaasbolševikega, kuid
{{Vaata|Longjumeau parteikool}}
Viibides emigratsioonis Lääne-Euroopas tegeles Lenin ka bolševike täiendõppega ning organiseeris 1911. aasta kevadel [[Prantsusmaa]]l [[Pariis]] lähedal [[Longjumeau]] linnas Venemaalt Pariisi suunatud 13 väljavalitud lootustandvale bolševikule ja 5 vabakuulajale täiendkoolituse. Lenin viis ise läbi 56 loengut teemadel [[poliitökonoomia]], põllumajandusküsimused, sotsialismi teooria ja praktika Venemaal, ajaloo tõlgendamine materialistlikust arusaamast, tegi ka loengu olukorrast parteis antud ajal ning viis läbi loengu K. Marxi ja Fr. Engelsi [[Kommunistliku partei manifest]]i teemal.▼
▲
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal oli Lenin sõja toetamise lepitamatu vastane, mille tõttu ta jäi suhtelisse isolatsiooni, sest enamik sotsialistlikke rühmitusi osutus rohkem patriootiliseks kui internatsionalistlikuks.▼
▲[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal oli Lenin sõja toetamise lepitamatu vastane, mille tõttu ta jäi suhtelisse isolatsiooni, sest enamik sotsialistlikke rühmitusi
== Lenin (bolševikud) ja Saksamaa ==
| |||