Erinevus lehekülje "Madalmaad" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 46 baiti ,  2 aasta eest
Keeletoimetasin
(Keeletoimetasin)
{{lisaviiteid|kuu=märts|aasta=2019}}{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2017|kuu=mai}}
{{See artikkel| räägib ajaloolisest piirkonnast; Madalmaade all võidakse mõista ka tänapäeva riiki [[Madalmaade Kuningriik]]i või tänapäeva maad [[Holland]]it}}
 
{{Vaata|Amsterdam}}'', [[Leiden]], [[Haarlem]], [[Utrecht]], [[Rotterdam]], [[Haag]]''
 
Madalmaade alasid laastasid üleujutused [[1282]]., [[1375]]., [[1404]]. ja [[1421]]. aastal.
 
==Burgundia Madalmaad==
{{Vaata|Burgundia Madalmaad}}
[[14. sajand|14.]] ja [[15. sajand]]il omandasid [[Burgundia hertsog]]id [[Philippe Julge]] ja [[Charles Südi]] abielude kaudu [[Flandria]] (Belgia) ja [[Holland]]i ([[Burgundia Madalmaad]]). Osa (kuid mitte kõik) nendest territooriumidest pärisid aastal 1384 pärast [[Flandria krahv]]i [[Louis II (Flandria krahv)|Louis II]] surma [[Burgundia hertsogkond|Burgundia]] hertsogid, Prantsuse kuningliku [[Valois'd|Valois dünastia]] noorem haru [[Valois-Burgundia dünastia]]. Louis' pärijanna, Flandria krahvinna [[Marguerite III, Flandria krahvinna|Marguerite III]] abiellus aastal 1369 [[Philippe Julge]]ga, kuningas [[Jean II (Prantsusmaa)|Jean II]] noorema poja ja esimese Valois Burgundia hertsogiga [[Dijon]]is, kes seega päris [[Flandria krahvkond|Flandria krahvkonna]]. Flaami krahvlik [[Dampierre dünastia]] oli Prantsuse [[vasall]], kes haldas territooriumi ümber jõukate linnade [[Brugge]] ja [[Gent]]i, kuid ka külgnevaid maid endises [[Alam-Lotring]]is [[Schelde]] jõest idas ("Keiserlik Flandria"), sealhulgas [[Mechelen]]i eksklaavi, mis oli Saksa-Rooma riigi lään, ja lisaks naabruses asuvat Prantsuse [[Artois krahvkond]]a. Koos nendega algas Burgundia valitsemise ajastu Madalmaades.
 
[[14. sajand|14.]] ja [[15. sajand]]ilsajandil omandasid [[Burgundia hertsog]]id [[Philippe Julge]] ja [[Charles Südi]] abielude kaudu [[Flandria]] (Belgia) ja [[Holland]]i ([[Burgundia Madalmaad]]). Osa (kuid mitte kõik) nendest territooriumidest pärisid aastal 1384. aastal, pärast [[Flandria krahv]]i [[Louis II (Flandria krahv)|Louis II]] surma, [[Burgundia hertsogkond|Burgundia]] hertsogid, Prantsuse kuningliku [[Valois'd|Valois dünastia]] noorem haru [[Valois-Burgundia dünastia]]. Louis'Louisi pärijanna, Flandria krahvinna [[Marguerite III, Flandria krahvinna|Marguerite III]], abiellus 1369. aastal 1369[[Dijon|Dijonis]] [[Philippe Julge]]ga, kuningas [[Jean II (Prantsusmaa)|Jean II]] noorema poja ja esimese [[Valois -Burgundia hertsogigadünastia|Valois [[DijonBurgundia]]is hertsogiga, kes seega päris [[Flandria krahvkond|Flandria krahvkonna]]. Flaami krahvlik [[Dampierre dünastia]], oli Prantsuse [[vasall]], kes haldas territooriumi ümber jõukate linnade [[Brugge]] ja [[Gent]]i, kuid ka külgnevaid maid endises [[Alam-Lotring]]is [[Schelde]] jõest idas ("Keiserlik Flandria"),. sealhulgasSealhulgas omas ta ka [[Mechelen]]i eksklaavi, mis oli Saksa-Rooma riigi lään, ja lisaks naabruses asuvat Prantsuse [[Artois krahvkond]]a. Koos nendega algas Burgundia valitsemise ajastu Madalmaades.
[[Saksa kuningas]] [[Karl V]] järglased ei suutnud [[friislased|friislasi]] ja [[Gelderni hertsogkond|Geldersen]]i maid alistada ega maad vallutada. Maa-ala vallutasid ja ühendasid alles [[Habsburgid]]e dünastia esindajad [[1540]]. aastal.
 
[[Saksa kuningas|Saksa kuninga]] [[Karl V]] järglased ei suutnud [[friislased|friislasi]] ja [[Gelderni hertsogkond|Geldersen]]i maid alistada ega maad vallutada. Maa-ala vallutasid ja ühendasid alles1540. aastal [[Habsburgid]]e dünastia esindajad [[1540]]. aastal.
==Habsburgide Madalmaad==
{{Vaata|Habsburgide Madalmaad}}, ''[[Seitseteist provintsi]]''
 
[[16. sajand]]ilsajandil Madalmaade majanduslikus arengus kujunesid välja piirkondlikud erinevused:. Põhja, -rannikuäärsetes provintsides [[Holland]]is ja [[Zeeland]]is, oli arenenud kaubandus ja meresõit. [[Lõuna-Madalmaad|Lõunamaades]], mandriosas:, [[Flandria krahvkond|Flandria]]s ja [[Brabanti hertsogkond|Brabant]]is, oli arenenud manufaktuuritööstus. Osades provintsides jäi valitsevaks põllumajandus. Kaubanduse ja tööstuse arenguga seoses tugevnes ka elanikkonna [[kodanlus]]use klass.
[[Pilt:WilliamOfOrange1580.jpg|thumb|left|[[Oranje Willem]]]]
 
==Madalmaade ülestõus==
{{Vaata|Madalmaade ülestõus}}, ''[[Oranje Willem]]'', ''[[Ühendatud Provintside Vabariik]]''
[[1556]]. aastal läksid Madalmaad [[Hispaania kuningas|Hispaania kuninga]] ja [[Burgundia hertsog]]iks saanud [[katoliku usk]]u [[Felipe II]] võimu alla. 1555. aastast oli aga Madalamaades [[reformatsioon]]i tulemusel levinud [[kalvinism]]. 1561. aastal toimunud rahvarahutustele vastasid Hispaania võimud vägivallaga. Reformatsiooni Põhja-Madalmaades toetasid ka Hispaania ülemvõimuga rahulolematud aadlikud, milles juhtivat osa aga reformatsioonis etendasid [[Oranje Willem]], krahv Egmont ja krahv Hoorn.
 
[[1556]]. aastal läksid Madalmaad [[Hispaania kuningas|Hispaania kuninga]] ja [[Burgundia hertsog]]iks saanud [[katoliku usk]]u [[Felipe II]] võimu alla. 1555. aastast oli aga Madalamaades [[reformatsioon]]i tulemusel levinud [[kalvinism]]. 1561. aastal toimunud rahvarahutustele vastasid Hispaania võimud vägivallaga. Reformatsiooni Põhja-Madalmaades toetasid ka Hispaania ülemvõimuga rahulolematud aadlikud, milles juhtivat osa aga reformatsioonis etendasid. [[Oranje Willem]], krahv Egmont ja krahv Hoorn, etendasid reformatsioonis juhtivat osa.
1565. aastal sõlmiti [[opositsioon]]iliste aadlike liit ning 1566. aastal esitati [[manifest]], milles nõuti Madalmaade vabaduse taastamist, [[protestantism|protestantide]] vastaste seaduse pehmendamist, [[generaalstaadid|generaalstaatide]] kokku kutsumist. 1565. aasta augustis algas ülestõus, mille rahustamiseks lubas [[Felipe II]] poolõde [[Parma Margarete]] lõpetada [[Hispaania inkvisitsioon|inkvisitsiooni]] tegevuse ja anda [[amnestia]] ülestõusnutele. 1568. aastal toimusid Amsterdamis ja teistes Hollandi linnades [[pildirüüste]]d. 1567. aastal saabus Hispaania karistusvägedega madalmaadesse [[Fernando Álvarez de Toledo|hertsog Alba]] ning kehtestas terrorirežiimi, saades ka Madalmaade asevalitsejaks. 1572. aastal puhkes uus Hispaania-vastane ülestõus ja Oranje Willem kuulutati Hollandi vägede [[ülemjuhataja]]ks.
 
1565. aastal sõlmiti [[opositsioon]]iliste aadlike liit ning 1566. aastal esitati [[manifest]], milles nõuti Madalmaade vabaduse taastamist, [[protestantism|protestantide]] vastastevastase seaduse pehmendamist, ja [[generaalstaadid|generaalstaatide]] kokku kutsumist. 1565. aasta augustis algas ülestõus, mille rahustamiseks lubas [[Felipe II]] poolõde [[Parma Margarete]] lõpetada [[Hispaania inkvisitsioon|inkvisitsiooni]] tegevuse ja anda [[amnestia]] ülestõusnutele. 1568. aastal toimusid Amsterdamis ja teistes Hollandi linnades [[pildirüüste]]d. 1567. aastal saabus Hispaania karistusvägedega madalmaadesse [[Fernando Álvarez de Toledo|hertsog Alba]] ning kehtestas terrorirežiimi, saades ka Madalmaade asevalitsejaks. 1572. aastal puhkes uus Hispaania-vastane ülestõus ja Oranje Willem kuulutati Hollandi vägede [[ülemjuhataja]]ks.
 
==Põhja-Madalmaad==
{{Vaata|Utrechti unioon}}'', [[Hollandi Vabariik]]''
Pärast Madalmaadel toimunud [[Felipe II]] vastast [[Madalmaade ülestõus]]u, eraldus Madalmaade põhjaosa lõunaosast, [[1579]] moodustasid Madalmaade põhjapoolsed [[protestantism|protestantlikud]] [[Seitseteist provintsi]] [[Utrechti unioon]]i, milles lubasid üksteist toetada sõjategevuses [[katoliku kirik|katoliku]] Hispaania vastu. Seda lepingut peetakse ka tänapäevase Hollandi riigi asutamiseks. [[22. juuli]]l [[1581]] leppisid kõik Utrechti liidu provintsid kokku [[Hollandi iseseisvusdeklaratsioon]]i teksti, mille formaalsed allkirjastasid [[Hollandi generaalstaadid]] [[16. juuli]]l 1581 [[Antwerpen|Antwerpenis]] ning kuulutas [[26. juuli]]l [[1581]] välja iseseisvuse ja [[Hollandi Vabariik|Hollandi Vabariigi]]. 1584. aastast alates juhtis Madalmaade vabadusvõitlust [[Oranje Mauritz]], 1609. aastal sõlmiti rahu Itaalia ja Madalmaade vahel. Lõplikult kuulutati Holland iseseisvaks, [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastane sõja]] lõpetanud [[Vestfaali rahu]]ga.
 
Pärast Madalmaadel toimunud [[Felipe II]] vastast [[Madalmaade ülestõus]]u, eraldus Madalmaade põhjaosa lõunaosast, [[1579]] moodustasid Madalmaade põhjapoolsed [[protestantism|protestantlikud]] [[Seitseteist provintsi]] [[Utrechti unioon]]i, milles lubasid üksteist toetada sõjategevuses [[katoliku kirik|katoliku]] Hispaania vastu. Seda lepingut peetakse ka tänapäevase Hollandi riigi asutamiseks. [[1581. aasta 22. juuli]]l [[1581]]juulil leppisid kõik Utrechti liidu provintsid kokku [[Hollandi iseseisvusdeklaratsioon]]i teksti, mille formaalsedformaalselt allkirjastasid [[Hollandi generaalstaadid]] [[16. juuli]]ljuulil 1581 [[Antwerpen|Antwerpenis]] ning kuulutaskuulutasid [[26. juuli]]ljuulil [[1581]] välja iseseisvuse ja [[Hollandi Vabariik|Hollandi Vabariigi]]. 1584. aastast alates juhtis Madalmaade vabadusvõitlust [[Oranje Mauritz]],. 1609. aastal sõlmiti rahu Itaalia ja Madalmaade vahel. Lõplikult kuulutati Holland iseseisvaks, [[Kolmekümneaastane sõda|KolmekümneaastaneKolmekümneaastase sõja]] lõpetanud [[Vestfaali rahu]]ga.
Pärast [[Kaheksakümneaastane sõda|Kaheksakümneaastast sõda]] ([[1568]]–[[1648]]), saavutas Holland lõpliku iseseisvuse ning algas [[Hollandi kuldaeg]], millega kaasnes suur majanduslik ja kultuuriline õitseng, mis kestis kuni [[17. sajand]]ini.
 
Pärast [[Kaheksakümneaastane sõda|Kaheksakümneaastast sõda]] ([[1568]]–[[1648]]1568–1648), saavutas Holland lõpliku iseseisvuse ning algas [[Hollandi kuldaeg]], millega kaasnes suur majanduslik ja kultuuriline õitseng, mis kestis kuni [[17. sajand]]inisajandini.
[[Pilt:Map-1579 Union of Utrecht.png|right|thumb|Utrechti unioon ja Arrasi unioon (1579).]]
==Lõuna-Madalmaad==
{{Vaata|Lõuna-Madalmaad}}, ''[[Flandria]]''
1579. aastal sõlmiti Lõuna provintside vahel [[Arrasi unioon]], mille eesmärgiks oli leppe sõlmimine katoliikliku Hispaania kuningaga. Arrasi uniooni llakirjutanudallakirjutanud piirkonnad olid: [[Hainaut' krahvkond]], [[Artois' krahvkond]], [[Lille]], [[Douai]] ja [[Orchies]] ([[Lille'i Flandria]]) ning [[Cambrai piiskopkond]]. [[Namuri krahvkond]], [[Luksemburgi krahvkond]] ja [[Limburgi hertsogkond]] soosisid Arrasi uniooni, kuid ei allkirjastanud seda.
 
[[Parma hertsog]] [[Alessandro Farnese (Parma hertsog)|Alessandro Farnese]] kasutas neid maakondi baasina separatistlike osade ([[Utrechti unioon]]i liikmete) vallutamise alustamiseks.
{{Vaata|Austria Madalmaad}}
 
Alates [[1795]]. aastast langes põhjaosa uuesti prantsuse võõrvõimu alla ning vabanes alles pärast [[Napoleon]]i kaotust [[Waterloo lahing]]us [[1815]]. aastal. 1815. aasta [[Viini kongress]]i tulemusena moodustati [[Madalmaade Kuningriik]].{{commonskat|Low Countries}}
 
==Välislingid==
{{commonskat|Low Countries}}
== Vaata ka ==
*[[Madalmaade Kuningriik]]
104

muudatust