Müokardi infarkt: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
EnelinT (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
EnelinT (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida:
'''Müokardiinfarkt''' ehk '''südamelihase infarkt''' (kõnekeeles lihtsalt infarkt) on seisund, mille korral [[südamelihas]]<nowiki/>e verevarustus väheneb või katkeb südame [[Veresoon|veresoonte]] sulguse või ahenemise tõttu. Selle tulemusena südamelihas kärbub ning normaalne südametegevus on häiritud.
 
Südamelihase [[Infarkt|infarkti]] kulg ja raskusastmed on erinevad ja individuaalsed. Sõltuvad õigeaegsest ja kiirest ravist. „Aeg on südamelihas“ – mida kiiremini reageerida, seda väiksem osa südamelihasest kärbub. Esimesed kaks tundi on esmaabi andmisel kõige olulisemad.
 
Vereringeelundite haigused on peamine suremise põhjus kogu maailmas sealhulgas ka Eestis. Eestis on haigestumine südame-veresoonkonnahaigustesse, kuhu kuulub ka südamelihaseinfarkt, Euroopa keskmisest kaks korda kõrgem. <ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.infarkt.ee/pildid/aruanded/MIR_2016_aruanne.pdf|Pealkiri=Müokardiinfarktiregistri (MIR) aruanne 2016|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
26. rida:
Südamelihast verega varustavatesse pärgarteritesse süstitakse kontrastainet, mis muudab veresooned röntgenile nähtavaks. Pärast aine süstimist tehakse röntgen, millega selgitatakse välja, kui suures ulatuses on veresooned kahjustatud, ning valitakse välja sobiv ravimeetod. <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.regionaalhaigla.ee/sites/default/files/Sudame_pargarterite_kontrastuuring_ja_pargarterite_laiendamine_2015.pdf|Pealkiri=Südame pärgarterite kontrastuuring ehk selektiivne koronarograafia ja pärgarterite laiendamine ehk perkutaanne koronaarinterventsioon|Väljaanne=Regionaalhaigla|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 
* Vereanalüüs
* Vereanalüüsid<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.koronaar.ee/infarktiga-haiglas/diagnoosimiseks-tehtavad-uuringud/|Pealkiri=Infarktiga haiglas|Väljaanne=Koronaar.ee|Väljaandja=|Aeg=4/12/2016|Kasutatud=}}</ref>
 
Vereanalüüs kinnitab või välistab koronaarsündroomi, kuid ei välista stabiilset stenokardiat ning stabiilset koronaarhaigust. Mõõdetakse südamelihase kahjustusel vereringesse vabanevaid ained: troponiin ja CKMBm ning jälgitakse nende muutumist ajas.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.koronaar.ee/infarktiga-haiglas/diagnoosimiseks-tehtavad-uuringud/|Pealkiri=Infarktiga haiglas|Väljaanne=Koronaar.ee|Väljaandja=|Aeg=4/12/2016|Kasutatud=}}</ref> Troponiin valk, mida leidub inimeste lihastes<ref>{{Netiviide|Autor=SYNLAB|URL=https://synlab.ee/arstile/laboriteatmik/tulemuste-interpretatsioonid/immuunuuringud/troponiin-i-kardiaalne-korgtundlik-s-hs-ctni/|Pealkiri=Troponiin (kardiaalne) (S-cTn)|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>. CKMBm ehk kreatiini kinaasi MB isoensüümi leidub peamiselt südamelihases<ref>{{Netiviide|Autor=SYNLAB|URL=https://synlab.ee/arstile/laboriteatmik/tulemuste-interpretatsioonid/immuunuuringud/kreatiini-kinaasi-mb-isoensuumi-mass-s-ck-mbm/|Pealkiri=Kreatiini kinaasi MB isoensüümi mass (S-CK-MBm)|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>. Peale südamelihasekahjustust troponiini ja CKMBm hulk veres suureneb.
 
== Riskitegurid ==