DFW C.V: erinevus redaktsioonide vahel

'''DFW C.V''' oli [[Saksamaa]]l konstrueeritud [[biplaan|kahepinnaline]] (biplaan) [[sõjalennuk]], mida esimest korda kasutati [[1916]]. aastal [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]].

==Arendus ja tootminesarjana ehitamine==

DFW C.V oli C.IV arendus. Lennuki konstruktriks oli Heinrich Oelerich. C.IV tiivataristu oli ühe orvaga (ülemise tiiva tagaserva sisselõige kere kohal, piloodi vaatevälja avardamiseks üles), jõuallikaks 150 h.-j. [[Benz Bz.III]] mootor, lennuki C.V tiivataristu oli kahe orvaga (ka alumine tiib oli tagaserva sisselõikega, ikka vaatevälja avardamiseks alla), sai kas 185 h.-j. [[Conrad C.III|C.III N.A.G.]] või [[Benz Bz.IV]] mootori. Võimsam mootor tagas lennukile head lennuomadused ning C.V sai Esimese Maailmasõja ajal Saksamaal enim ehitatud lennuk. Umbes 2000 lennukit valmistati [[Deutsche Flugzeug-Werke]] tehases, veel 1250 lennukit valmis litsentsi alusel [[Aviatik]]u, [[Halberstadt (lennukitehas)|Halberstadti]], [[LVG]] ja [[Schütte-Lanz]]i tehastes. Seda lennukiseeriat ehitati kuni Maailmasõja lõpuni.

DFW C.V oli valdavalt puitkonstruktsiooniga lennuk. Lennuki puitsõrestik-kere oli kaetud vineeriga, vaid sabaosa oli torudest[[toru]]dest [[keevitamine|keevitatud]] metallsõrestik ning [[tekstiil|riide]]kattega. Tiivad olid kahetalalised, põhikujult [[ristkülik]]ukujulised, riidekattega. Ülemine tiib oli veidi suurema ulatusega, kaldtüürid paiknesid ainult ülemisel tiival.

Lennuki mootor oli vedelikjahutusega 6-silindriline ridamootor, mille silindrite väljalasketorud ühinesid mootori kohal olevasse korstnasse, mis juhtis heitgaasid ülemisest tiivast kõrgemale. LVG tehases ehitatud lennukeil olid horisontaalsed väljalasketorud. Mootor käitas 2,8 meetrise läbimõõduga 2-labalist mitmekihilist liimitud puitpropellerit[[puit]][[propeller]]it. Varasematel lennukeil olid [[õli]]- ja vesijahutusevedelikjahutuse radiaatorid lennuki külgedel, hiljem ülatiiva servaesiserva ees.

Kaks lennukit olid kasutusel [[Soome]] lennuväes, neli [[Holland]]is, kaks [[Šveits]]is ning neli [[Eesti õhuvägi|Eesti õhuväes]]. Kaheksa lennukit ehitati Saksamaal ümber reisilennukeiks ning neid kasutas [[Deutsche Luft Rederei]]. Seitse lennukit ehitas 1925. aastal ''[[Darzhavna Aeroplanna Rabotilnitsa]]'' (Bulgaaria riiklik lennukitöökoda), need said nimeks '''DAR Uzunov-1''' (DAR U-1) ja leidsid kasutust treeninglennukitena.

Tänaseni on säilinud vaid üks C.V(Av) kere [[Poola [[lennundusmuuseum]]is [[Kraków]]is.

Esimene trofeelennuk saadi 8. juunil 1919, kui [[Landesveer|Balti Landeswehr]]i teenistuses olnud lennukil üritada [[Narva]] tuua vene senaator Neidhardt. Eestlased olid lennuki saabumisest teadlikud ning lendurid ja reisija areeteeriti. Lennuk võeti aga lennuväes arvele nr. 10 all ning lipnik [[Karl Haas]] sooritas sellel enamuse oma [[Vabadussõda|Vabadussõja]] aegsetest lahinglendudest. Teine DFW C.V trofeelennuki tulistasid [[Landeswehr]]i sõja ajal alla 6. jalaväepolgu sõdurid 21. juunil 1919 Auciemi mõisa lähistel. Lennuk võeti küll arvele numbri 11 all, kuid Vabadussõja ajal seda remontida ei jõutud.