Elga: erinevus redaktsioonide vahel

'''''"Elga''"''' '' ''on [[Artur Lemba]] ooper kolmes vaatuses, viies pildis proloogi ja epiloogiga [[Julius Oengo]] (Õngo) vabatõlkelisele tekstile, mis lähtus vene näitleja ja ooperiprodutsendi [[Dmitri ArbeniniArbenin]]i libretost [[Gerhard HauptmanniHauptmann]]i samanimelisest unenäolisest draamast (1896). Helilooja viimane, kõige rohkem kritiseeritud ja tagasihoidlikuma publikumenuga ooper. Faabula poolest võõrapärane ja sünge, kuid sisaldab meloodilist ja sügavat muusikat.  Ooperi komponeerimine lõppes 1932. aastal, kuid teater nõudis viimistlemist ja muusikalugude kohendamist vastavalt solistide soovidele. Pärast väljatulekut pole taaslavastamist leidnud.

Esiettekanne toimus 15. märtsil 1934 Tallinna teatris ''Estonia''. Peaosi esitasid [[Olga Torokoff-Tiedeberg]] (Elga), [[Karl Viitol]] (Starzenski ja Munk), Antonina Romanova (eestindatult [[Niina Loona]]) (Mariina), [[Aleksander Tamm]] (Rüütel), Arnold Wisman (eestindatult [[Aarne Viisimaa]]) (Oginski). Dirigent Artur Lemba ja [[Raimund Kull]]. Lavastas [[Hanno Kompus]].

Tegevus toimub 17. sajajandi teisel poolel Poolas[[Poola]]s San­domiri maakonnas. Saksa rüütlid leiavad öömaja kloostris. Üks rüütel näeb seal und, milles talle ilmuvad krahv Starzenski ja tema naine Elga. Rüütlile avaneb Elga ja krahvi vaheliste suhete lugu.