Aastal 1423 sai Ernsti ja Albrechti vanaisa, Meißeni markkrahv [[Friedrich I (Saksimaa)|Friedrich IV]] [[Luxemburgid|Luksemburgist]] keisrikeiser [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismundi]] käest [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstkonna]]. Kuurvürstkond – varem [[Saksi-Wittenberg]]i hertsogkond – üheskoos liidendatud [[Meißeni markkrahvkond|Meißeni markkrahvkonna]] ja Tüüringi maakrahvkonnaga moodustasidmoodustas ühendatud Wettini maad. Pärast Friedrichi surma 1464. aastal valitsesid tema maid aastani 1485 ühiselt tema kaks poega, siis jagasid need omavahel.
1485. aasta jagamisega sai vanem poeg, pärilik Saksimaa kuurvürst Ernst tingimata kuurvürstlikud maad Wittenbergi ümber. ÜlejäänudÜlejäänu jaotati põhimõttel "Minamina tükeldan, sina valid", kusjuures Ernst jaotas maad kahte ossa ja Albrecht valis ühe osa endale. Albrecht valis idapoolse territooriumi, endise [[Meißeni markkrahvkond|Meißeni markkrahvkonna]], samas Ernst aga omandas läänes enamuseenamiku Tüüringist. Ernst olla olnud pettunud sellisest tulemusest, kuna ta lootis valitseda maid Meißeni ümbruses, mida [[Wettinid]] olid valitsenud 12. sajandist saatisaadik, erinevalt äsja omandatud maadest Tüüringi lõunaosas.
Kuurvürst Ernst tegi [[Wittenberg]]ist Saksi kuurvürstkonna pealinna ja kuulutas end [[Tüüringi valitsejate loend|Tüüringi maakrahviks]]. Hertsog Albrecht III tegi [[Meißen]]ist Albertiinidealbertiinide Saksimaa hertsogkonna keskuse ja kutsus ennast Meißeni markkrahviks.
[[Reformatsioon]]i käigus leidsid Wettini dünastia Ernestiinideernestiinide ja Albertiinidealbertiinide harud end 1546./47–47. aasta [[Schmalkaldeni sõda|Schmalkaldeni sõja]] vastaspooltel. VõidukaSõja keisrikaotanud ernestiini nõbu, kuurvürst [[KarlJohann VFriedrich I]] liitlasenakirjutas omandasalla [[Wittenbergi kapitulatsioon|Wittenbergi kapitulatsioonile]] Albertiinistning albertiinist hertsog [[Moritz (Saksimaa)|Moritz]] Wittenbergiomandas territooriumivõiduka ja kuurvürstitiitli, pärast seda, kui tema võidetud Ernestiini nõbu, kuurvürstkeisri [[JohannKarl Friedrich I (Saksimaa)|Johann Friedrich IV]] allkirjastasliitlasena [[Wittenbergi kapitulatsioon]]iterritooriumi ja kuurvürstitiitli. Sellest sündmusest alates valitsesid Albertiinidalbertiinid endises Meißeni markkrahvkonnas kuurvürstkonda ja hiljem [[Saksimaa kuningriik]]i. Johann Friedrich I järglased säilitasid vaid Tüüringi territooriumi, mis edaspidi jagunes arvukateks [[Ernestiinide hertsogkonnad|Ernestiinideernestiinide hertsogkondadeks]].
Kui pärast Esimestesimest maailmasõda Wettinid kukutati, sai Albertiinidealbertiinide Saksimaa kuningriigi järglaseks [[Saksimaa Vaba Riik]], samassellal kui neli endist Ernestiinideernestiinide hertsogkonda moodustasid koos nelja muu väikeriigiga [[Tüüringi Vaba Riik|Tüüringi Vaba Riigi]],. See sündis pärast referendumit, milles Saksi-Coburg (miinusilma GothaGothata) hääletas siiski ühinemise poolt Baieriga, vältides sellega enda liidendamist [[Ida-Saksamaa|SDV]] koosseisu pärast 1945. aastat.
