DFW C.V: erinevus redaktsioonide vahel

|relvastus = 2 kuulipildujatsünkroonkuulipildujat, 100 kg pomme

'''DFW C.V''' oli [[Saksamaa]]l toodetudkonstrueeritud [[biplaan|kahepinnaline]] [[sõjalennuk]], mida esimest korda kasutati [[1916]]. aastal [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]].

DFW C.V oli C.IV edasiarendusarendus. Lennuki konstruktriks oli Heinrich Oelerich. C.IV oli ühe talaga tiib ning jõuallikaks 150 h.-j. [[Benz Bz.III]] mootor, C.V sai omale kahe talaga tiivad ning kas 185 h.-j. [[Conrad C.III|C.III N.A.G.]] või [[Benz Bz.IV]] mootori. Võimsam mootor tagas lennukile head lennuomadused ning C.V sai Esimese Maailmasõja ajal Saksamaal enim toodetudehitatud lennuk. Umbes 2000 lennukit toodetivalmistati [[Deutsche Flugzeug-Werke]] tehases, veel 1250 lennukit valmis litsentsi alusel toodetuna [[Aviatik]]u, [[Halberstadt (lennukitehas)|Halberstadti]], [[LVG]] ja [[Schütte-Lanz]]i tehastes. LennukiSeda seeriatootminelennukiseeriat kestisehitati kuni Maailmasõja lõpuni.

DFW C.V oli segakonstruktsioonis, kuid valdavalt puidust ehitatudpuitkonstruktsiooniga lennuk. Lennuki puitsõrestik-kere oli puitraamilekaetud kinnitatud vineeristvineeriga, vaid sabaosa oli metalltorudesttorudest metallsõrestik ning riidekattega[[tekstiil|riide]]kattega. Tiivad olid kahetalalised, põhikujult nelinurksed[[ristkülik]]ukujulised, riidekattega. Ülemine tiib oli veidi suurema siruulatusega ningulatusega, kaldtüürid olid kapaiknesid ainult ülemisel tiival.

Lennuki mootor oli vedelikjahutusega 6-silindriline ridamootor, mille silindrite väljalasketorud olidühinesid korstnana mootori pealkohal ningolevasse viisidkorstnasse, mis juhtis heitgaasid ülemiseülemisest tiivatiivast kohalekõrgemale. LVG tehases ehitatud lennukeil olid horisontaalsed väljalasketorud. Mootor käitas 2,8 meetrise läbimõõduga 2-labalist mitmekihilist liimitud puitpropellerit. Varasematel lennukeil olid õli- ja vesijahutuse radiaatorid lennuki külgedel, hiljem ülatiiva esiservasserva ees.

DFW C.V leidis peamiselt kasutust luure- ja kerge pommituslennukina. Esimese Maailmasõja ajal oli peamiseks kasutajaks Saksamaa lennuvägi, kuus lennukit tarniti 1917. aastal ka [[Bulgaaria]] lennuväele. 1918. aasta kevadest hakkas C.V lennukite arvukus lennuväes tasapisi vähenema, kuid vaherahu sõlmimise hetkel 11. novembril 1918 oli kasutusel veel ca 600 seda tüüpi lennukit. Enamus lennukeist lammutati [[Versailles' rahu]] sõlmimise järel.

[[Poola]] vägede kätte langes 11 DFW C.V lennukit, veel 13 lennukit pandi kokku leitud osadest ning mingi kogus õnnestus 1920. aastal osta ka Saksamaalt. Poola lennukid leidsid kasutust ka Nõukogude Liidu - Poola sõjas 1919-20.

Esimene trofeelennuk saadi 8. juunil 1919, kui [[Landesveer|Balti Landeswehr]]i teenistuses olnud lennukil üritada [[Narva]] tuua vene senaator Neidhardt. Eestlased olid lennuki saabumisest teadlikud ning lendurid ja reisija areeteeriti. Lennuk võeti aga lennuväes arvele nr. 10 all ning lipnik [[Karl Haas]] sooritas sellel enamuse oma Vabadussõja aegsetest lahinglendudest. Teine DFW C.V trofeelennuktrofeelennuki tulistatitulistasid Landeswehri[[Landeswehr]]i sõja ajal alla 6. jalaväepolgu sõdurite pooltsõdurid 21. juunil 1919 Auciemi mõisa lähistel. Lennuk võeti küll arvele numbri 11 all, kuid Vabadussõja ajal seda remontida ei jõutud.

Kaks [[Taani]] kaudu Saksamaalt ostetud lennukit jõudsid Tallinna[[Tallinn]]a 3. oktoobril 1919. Need said lennuväe numbrid 33 ja 34. Nr. 33 lennuki sai omale esimene Eesti sõjaväe lennukooli lõpetanud lendur [[Gustav Oamer]], kes lendas sellel 15. detsembril 1919 Lõunarindele, diviisi lennusalga nr. 1 koosseisu. Halbade ilmade ning muude sekelduste tõttu jõudis ta aga [[Võru]] lähedal asunud [[Vana-Nursi]] lennuväljale alles peale vaherahu, 28. jaanuaril 1920.

Lennukid jäid Eesti lennuväe teenistusse ka peale Vabadussõda. Neist viimane kanti maha alles 1930. aastal