Redaktsioon: 25. august 2018, kell 13:45 redigeeri Ebavajalik kaastöö (arutelu \| kaastöö) 2129 muudatust →‎Vaata ka Märgis: Lähteteksti muudatus (2017) ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 8. märts 2019, kell 20:54 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 382 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
3. rida: '''Uusasjalikkus''' (saksa ''Neue Sachlichkeit'') on kunstis [[ekspressionism]]ile vastanduv suund, mis sai alguse [[maalikunst]]is [[1920. aastad\|1920. aastatel]] [[Saksamaa]]l. Termini autor oli Kunsthalle ~~Mannheim~~Mannheimi direktor Gustav Friedrich Hartlaub, kes korraldas [[1925]]. aastal selle voolu näituse ~~korraldas~~. Uusasjalikkus oli ühelt poolt [[ekspressionism]]i jätk, teisalt aga – reaktsioon sellele. Astunud areenile [[1910]].–[[1920]]. aastate piiril, levis see kümnendi teisel poole ka eesti kunstis. Uusasjalikkuse mõistega hõlmatakse mitmesuguseid suundi:, näiteks [[verism\|verismi]], mis sündis ~~majanduskriisi aegsel~~majanduskriisiaegsel Saksamaal. Verismi tähtsamad esindajad olid [[Otto Dix]] ja [[George Grosz]], Eestis [[Eduard Wiiralt]]. Kui verism kasutas palju [[Ekspressionism\|ekspressionismi]] vormivõtteid, segades neid [[Naturalism\|naturalismiga]], siis uusasjalikkuse keskliin, nii-öelda "asjalik uusasjalikkus", lähtus alguses küll samuti ekspressionismist, ent arenes edasi omaette stiiliks, mida iseloomustas teatav objektivism segatuna irooniaga. Uusasjalikkuse eredamaid näiteid eesti kunstis on [[Juhan Muks]]i (1899–1983) "Eduard Wiiralti portree" (1925), mis on maalitud vahetult enne mõlema kunstniku siirdumist [[Pariis]]i.

Uusasjalikkus: erinevus redaktsioonide vahel