Edgar Johan Kuusik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
==Elukäik==
Kuusik sündis Võrumaal [[Pikajärve mõis]]a valitseja perekonnas. Õppis 1899–1906 [[Tartu Reaalkool]]is ning 1906–1914 [[Riia Polütehniline Instituut|Riia Polütehnilises Instituudis]], mille lõpetas 1914. aastal arhitektina.<ref name="mälestusi">Linda Kaljundi [http://www.epl.ee/artikkel/591772 "Edgar-Johan Kuusik "Mälestusi ja mõtisklusi" I–V"] EPL, 28. jaanuar 2011</ref> Pärast instituudi lõpetamist reisis Kuusik Soomes, kuhu pidi 1914. aasta sügisel naasma, et hakata tööle Eliel Saarineni büroos. Alanud maailmasõda sundis aga plaane muutma. Eestis tööd leidmata, siirdus Kuusik Peterburi, kus töötas 1915. aastal mõnda aega baltisaksa arhitekti B. von Huecki juures.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Karin Hallas-Murula|pealkiri=Edgar Johan Kuusiku Vabadussõja monumendid|aasta=2008|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Arhitektuurimuuseum|lehekülg=1-30}}</ref
===Esimeses maailmasõjas===
[[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] oli Kuusik 1915–1916 rindelähedaste sõjateede parandamise lendsalga töödejuhataja ning 1916–1918 töötas ta Tallinnas [[Pagari tänav]]al asunud [[Keiser Peeter Suure merekindlus]]e ehitusvalitsuses.<ref name="mälestusi" />
===Eesti Vabadussõjas===
[[Vabadussõda|Vabadussõtta]] läks Kuusik vabatahtlikuna 1. detsembril 1918, olles algul [[Kapten Irv|laiarööpmelisel soomusrongil nr 1]] ja seejärel [[Ratsarügement|1. ratsapolgus]]. Osales lahingutes [[Punaarmee]] vastu [[Viru rinne|Narva]] ja [[Pihkva]] rindel, [[Lõunarinne|Lõuna-Eestis]] ja Lätimaal. Ohvitseri asetäitja alates maist 1919. Lipnik veebruarist 1920. Vabastati teenistusest mais 1920. Sõja lõppedes pälvis Kuusik II liigi III järgu Vabadusristi.<ref name=":0" />
===Eesti Vabariigis===
1920–1922 töötas Kuusik teedeministeeriumi ehitusvalitsuses juhataja korporatsioonikaaslase [[Eugen Habermann]]i abina.<ref name=":0" /> Kuusik kuulus 1921. aastal rajatud [[Eesti Arhitektide Ühing]]u asutajate sekka.<ref name="mälestusi" /> Koos Habermanniga oli Kuusik üks [[Eesti Arhitektide Ühing|EAÜ]] põhikirja koostajaid.<ref name=":0" /> 1922. aastal reisis Kuusik mööda Saksamaad, 1923. aasta novembrist 1924. aastani ka Itaalias ja Prantsusmaal. Alates 1922. aastast kuni 1937. aastani oli ta vabakutseline arhitekt. Sinna ajavahemikku kuulub arhitekt Kuusiku loomingu põhiosa.<ref name=":0" />
===Nõukogude Eestis===
Sõja-aastatel, 1941–44 töötas Kuusik Saksa Tehnikadirektooriumi Ehitusvalitsuses. Järgnevatel aastatel, 1944–1950 oli ta [[Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut|Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi]] ruumikujunduskateedri juhataja, 1946. aastast professor, 1950. aastast arhitektuurikateedri õppejõud.<ref>Eesti Entsüklopeedia, 5. köide. Tallinn: Valgus, 1990</ref>
16. rida ⟶ 22. rida:
==Looming==
Kuusiku tööde hulka kuulub palju eriotstarbelisi hooneid: Abja-Paluoja pangamaja (1929, hiljem postkontor), [[Tallinna Kunstihoone|Tallinna kunstihoone]] (1934, koos [[Anton Soans]]iga), Kaubandus- ja Tööstuskoja ruumid Tallinnas endises [[Kanuti gildi hoone|Kanuti gildi]] hoones (1933), Tallinna 1930. algusaastate moodsad kinod Modern (hävinud) ja Helios (seisab tühjana), Eesti Panga Võru osakonna hoone (1938, koos [[Anton Soans]]iga), Vabariigi Ohvitseride Keskkogu kasiino Tallinnas Sakala 3 (1939–1947).<ref name=":0" /> Kuusiku projekti järgi on ümber ehitatud ka R. v. Engelhardti ja N. Thamm noorema projekteeritud endine haldushoone Suur-Karja 20.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Villem Raam|pealkiri=Eesti Arhitektuur I|aasta=1993|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=}}</ref>
| |||