Copernicus

Copernicus on Euroopa Liidu kaugseireprogramm, mida koordineerivad Euroopa Komisjon ja ESA. Copernicus-programmi eesmärgid on kvaliteetse, operatiivse ja kergesti kättesaadava informatsiooni pakkumine keskkonna haldamiseks, kliimamuutuste monitooringuks ja tsiviil-julgeoleku tagamiseks. Copernicus on eelneva Maa seire programmi GMES (Global Monitoring for Environment and Security) jätkuprogramm.

Copernicus-programmi koordineerib Euroopa Komisjon koostöös Euroopa kosmoseagentuuriga ESA. ESA koordineerib rohkem kui 30 tehiskaaslase seireandmete haldamist. Euroopa Komisjon vastutab üldise kaugseirealase koostöö eest, töötab välja nõuded seiresüsteemidele ja koordineerib seireteenuseid.

Copernicus-programmi jaoks arendab ESA uut seiresatelliitide seeriat Sentinel. 2019. aastal on orbiidil juba kolm kahest tehiskaaslasest konstellatsiooni ja üksik tehiskaaslane Sentinel-5P.

Sentinel seeria tehiskaaslased

Radarseire tehiskaaslased Sentinel-1 viidi orbiidile aprillis 2014 ja aprillis 2016. Tehiskaaslastel on tehisavaradar maismaa, ookeanide ja jääkatte vaatlemiseks.

Keskmise ruumilise lahutusega optilise seire tehiskaaslased Sentinel-2 viidi orbiidile juunis 2015 (Sentinel-2A) ja märtsis 2017 (Sentine-2B). Pardal on pankromaatsed ja multispektraalsed sensorid. Kogutud andmed pakuvad tuge piirkondlikuks ja riikide tasemel seireks.

Väiksema ruumilise lahutusega, aga suurema vaateväljaga ookeanide ja maismaa seire tehiskaaslased Sentinel-3 viidi orbiidile veebruaris 2016 ja aprillis 2018. Need tagavad suure vaatluste kordsuse suurtel maa-aladel maakatte, ookeanide seisundi, rannajoonte dünaamika ja ökosüsteemide monitooringuks.

Atmosfääri seire tehiskaaslane Sentinel-5P viidi orbiidile oktoobris 2017, valmimas on teine Sentinel-5 tehiskaaslane. Varustuses on spektromeetrid õhu kvaliteedi ja atmosfääri koostise monitooringuks. Juba on rutiiniks saanud operatiivsed ilmavaatlused tehiskaaslastelt, millele tuginevad ilmaprognoosid.

Täppis radar-kõrgusmõõtjaga tehiskaaslane Sentinel-6 on kavandatud ookeanide veepinna kõrguse mõõtmiseks.

Copernicus-programmis osalevad ka kõrglahutusega optiliste sensoritega tehiskaaslased, millega jälgitakse linna-alasid ning loodusõnnetuste piirkondi.

Sentinel seeria tehiskaaslased varustavad andmetega Copernicus-programmi teenuseid, mis on orienteeritud urbaniseerumise, toiduga varustatuse, ookeanide veetaseme tõusu, polaarjää kahanemise, loodusõnnetuste ja kliimamuutuste monitooringule.

Kavandatavad mõõtmisprogrammid

Maa seire süsteemi lünkade täitmiseks on Copernicus-programmis kuus kõrge prioriteediga kandidaatmissiooni:

• Inimtekkelise süsihappegaasi monitooringu programm CO2M.
• Mikrolaine kujutise-radiomeeter CIMR ookeani temperatuuri ja polaaralade jääolude seireks.
• Hüperspektraalne skanner CHIME.
• Maismaa pinnatemperatuuri monitooring LSTM.
• Polaaralade jää ja lume topograafia missioon CRISTAL.
• L-riba tehisavaradar ROSE-L metsade majandamise toeks ja maapinna niiskussisalduse monitooringuks.

Maapealne tugi

Copernicus-programmi tehiskaaslaste andmevoo vastuvõtmist ja keskset andmehaldust korraldab ESA. Regionaalset andmehaldust korraldavad liikmesriikide kosmoseagentuurid. Eestis on Maa-ameti juures loomisel riiklik satelliidiandmete keskus ESTHub.