Erinevus lehekülje "Kartsinoom" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 1 bait ,  1 aasta eest
P
resümee puudub
P
P
'''Kartsinoom''' (ladina ''carcinoma''; vanakreeka sõnast ''karkinoma'')<ref name="Robbins 2015" /> ehk '''vähk''' (kitsamas mõttes) on pahaloomuline [[kasvaja]], mis tekib [[epiteelkude|epiteelkoe]] rakkudest. Epiteelkoeks on nahk ja näärmed ning see katab ka organismi kõhuõõnt ja kõiki organeidelundeid. [[Healoomuline kasvaja|Healoomulistest kasvajatest]] eristab neid omadus levida organismis teistesse [[kude|kudedesse]] ja paljuneda seal edasi, andes [[metastaasid|metastaase]]. Kartsinoom ja ka teised pahaloomulised kasvajad on organismi jaoks ebasoodsa kulgevusega ning eluohtlikud, põhjustades ilma õigeaegse ja adekvaatse ravita haige surma.<ref name="Robbins 2015" />
 
 
== Patogenees ==
 
[[Kasvaja]] ehk [[tuumor]] ehk [[neoplasma]] on genoomimuutuste tõttu tekkinud kasvu, paljunemise ja küpsemise häirega rakkude kontrollimatu jagunemise tagajärjel tekkinud rakulis-koeline moodustis. Kasvajalise vohangu põhjuseks on rakutuumas tekkinud [[DNA]] [[mutatsioon|mutatsioonid]]. Sellist vohangut iseloomustab autonoomsus, pidurdamatus, eesmärgitus, genoomimuutuse tõttu ilmunud uute bioloogiliste omadustega rakud ja [[parasitism]], kuna kasv toimub normaalsete kudede arvelt. Lisaks puudub sellisel vohangul kaitsekohastulikkaitsekohastuslik ja kompensatoorne iseloom. Pahaloomulised kasvajad kasvavad väga kiiresti, neil esineb tugev rakuline ja koeline [[rakuline atüpism|atüpism]]. Need annavad metastaase ning [[retsidiveerumine|retsidiveeruvad]] ehk kasvaja võib taaspuhkeda endisel kohal pärast eemaldamist.
Kasvajarakkude [[diferentseerumine|diferentseerumise]] ja kliinilise kulu alusel jaotatakse kasvajaid hea- ja pahaloomulisteks. Maliigsetel ehk pahaloomulistel kasvajatel on sarnasus lähtekoega väike või puudub täielikult ja seetõttu nimetatakse neid kasvajaid ka mittediferentseerunud ehk mittevalminud kasvajateks. Healoomulised kasvajad on diferentseerunud ehk valminud, sest neil säilib sarnasus lähtekoega.<ref name="Mesila 2012" />
 
===[[RHK-10]]===
 
Rahvusvaheline Haigustehaiguste Klassifikatsioonklassifikatsioon (RHK) on [[Maailma Terviseorganisatsioon|Maailma Terviseorganisatsiooni]] koostatud rahvusvaheline haiguste statistiline klassifikatsioon. Selles on sümptomite, haiguste ja nende poolt põhjustatud terviseprobleemide, [[epidemioloogia]] ning kaebuste koodid. RHK-10 on selle 10. versioon. Kasvajad asuvad selle klassifikatsiooni teises peatükis (C00-D48).<ref name="H5zAa" /><ref name="HwXWG" />
 
== Kartsinoomi vormid ==
[[Anaplaasia]] on rakkude [[diferentseerumisvõime]] vähenemine, mille tõttu on rakuline atüpism nii suur, et kude ei sarnane enam ühegi koega ja algkudet ei ole võimalik tuvastada.<ref name="EbTOY" />
Anaplastiline kartsinoom on väga agressiivne vähivorm, mille rakkude embrüonaalset päritolu on raske määrata, sest rakuline atüpism on väga suur. Esineb kopsu, kilpnäärme ja söögitoru anaplastilist kartsinoomi, kuid see võib esineda ka mujal kudedes. Anaplastiline kartsinoom allub väga halvasti ravile ja selle tõttu ei ole ellujäämisprognoos hea, olles umbes kuus kuud.<ref name="QZAu8" />
Kilpnäärme anaplastiline kartsinoom on kilpnäärme pahaloomulistest kasvajatest kõige agressiivsem. See on üsna haruldane, moodustades alla 2% kõigist kilpnäärmevähi diagnoosidest. Tihti esineb inimestel, kellel on olnud varasemad kilpnäärmehaigused, näiteks [[struuma]], [[papillaarne kilpnäärmevähk]] või [[follikulaarne kilpnäärmevähk]]. Anaplastiline kilpnäärme kartsinoom levib ka kõrvalolevatesse kudedesse ja organitesseelunditesse, näiteks söögitorusse ja trahheasse, ning annab metastaase ka kaugematesse piirkondadesse, peamiselt kopsu ja luudesse. Umbes 50% patsientidest levib anaplastiline kilpnäärme kartsinoom kopsudesse. Paljudel haigusjuhtudel levib seda tüüpi vähk nii tugevalt kaela struktuuridesse, et kasvaja muutub opereerimatuks.<ref name="V9tVE" /><ref name="UmGLg" />
 
===Suurerakuline kartsinoom===
100 571

muudatust