Kartsinoom: erinevus redaktsioonide vahel

'''Kartsinoom''' (ladina ''carcinoma''; vanakreeka sõnast ''karkinoma'')<ref name="Robbins 2015" /> ehk '''vähk''' (kitsamas mõttes) on pahaloomuline [[kasvaja]], mis tekib [[epiteelkude|epiteelkoe]] rakkudest. Epiteelkoeks on nahk ja näärmed ning see katab ka organismi kõhuõõnt ja kõiki organeidelundeid. [[Healoomuline kasvaja|Healoomulistest kasvajatest]] eristab neid omadus levida organismis teistesse [[kude|kudedesse]] ja paljuneda seal edasi, andes [[metastaasid|metastaase]]. Kartsinoom ja ka teised pahaloomulised kasvajad on organismi jaoks ebasoodsa kulgevusega ning eluohtlikud, põhjustades ilma õigeaegse ja adekvaatse ravita haige surma.<ref name="Robbins 2015" />

[[Kasvaja]] ehk [[tuumor]] ehk [[neoplasma]] on genoomimuutuste tõttu tekkinud kasvu, paljunemise ja küpsemise häirega rakkude kontrollimatu jagunemise tagajärjel tekkinud rakulis-koeline moodustis. Kasvajalise vohangu põhjuseks on rakutuumas tekkinud [[DNA]] [[mutatsioon|mutatsioonid]]. Sellist vohangut iseloomustab autonoomsus, pidurdamatus, eesmärgitus, genoomimuutuse tõttu ilmunud uute bioloogiliste omadustega rakud ja [[parasitism]], kuna kasv toimub normaalsete kudede arvelt. Lisaks puudub sellisel vohangul kaitsekohastulikkaitsekohastuslik ja kompensatoorne iseloom. Pahaloomulised kasvajad kasvavad väga kiiresti, neil esineb tugev rakuline ja koeline [[rakuline atüpism|atüpism]]. Need annavad metastaase ning [[retsidiveerumine|retsidiveeruvad]] ehk kasvaja võib taaspuhkeda endisel kohal pärast eemaldamist.

Rahvusvaheline Haigustehaiguste Klassifikatsioonklassifikatsioon (RHK) on [[Maailma Terviseorganisatsioon|Maailma Terviseorganisatsiooni]] koostatud rahvusvaheline haiguste statistiline klassifikatsioon. Selles on sümptomite, haiguste ja nende poolt põhjustatud terviseprobleemide, [[epidemioloogia]] ning kaebuste koodid. RHK-10 on selle 10. versioon. Kasvajad asuvad selle klassifikatsiooni teises peatükis (C00-D48).<ref name="H5zAa" /><ref name="HwXWG" />

Kilpnäärme anaplastiline kartsinoom on kilpnäärme pahaloomulistest kasvajatest kõige agressiivsem. See on üsna haruldane, moodustades alla 2% kõigist kilpnäärmevähi diagnoosidest. Tihti esineb inimestel, kellel on olnud varasemad kilpnäärmehaigused, näiteks [[struuma]], [[papillaarne kilpnäärmevähk]] või [[follikulaarne kilpnäärmevähk]]. Anaplastiline kilpnäärme kartsinoom levib ka kõrvalolevatesse kudedesse ja organitesseelunditesse, näiteks söögitorusse ja trahheasse, ning annab metastaase ka kaugematesse piirkondadesse, peamiselt kopsu ja luudesse. Umbes 50% patsientidest levib anaplastiline kilpnäärme kartsinoom kopsudesse. Paljudel haigusjuhtudel levib seda tüüpi vähk nii tugevalt kaela struktuuridesse, et kasvaja muutub opereerimatuks.<ref name="V9tVE" /><ref name="UmGLg" />