Uni: erinevus redaktsioonide vahel

'''Uni''' on regulaarselt esinev muutus [[teadvus]]es, milles väheneb kontakt ümbritsevaga.<ref>{{Netiviide|Autor=Oberhaus, D.|URL=https://motherboard.vice.com/en_us/article/4xavqw/four-leading-theories-on-why-humans-need-to-sleep|Pealkiri=Four leading theories on why humans need to sleep.|Väljaanne=|Aeg=2016|Kasutatud=13. jaanuar 2019}}</ref> Magades taastub [[kesknärvisüsteem|kesknärvisüsteemi]], [[immuunsüsteem]]i, [[lihaskond|lihaskonna]] ja [[skelett|skeleti]] töövõime.<ref>{{Netiviide|Autor=National Sleep Foundation|URL=https://sleepfoundation.org/sites/default/files/SleepWakeCycle.pdf|Pealkiri=Sleep-wake cycle: its physiology and impact on health|Väljaanne=|Aeg=2006|Kasutatud=13. jaanuar 2019}}</ref> Und eristab ärkvelolekust vähenenud võime reageerida [[stiimul|stiimulitele]]: magades küll töötavad kõik meeled, kuid [[taalamus]] on blokeeritud, mistõttu ei jõua meelte kaudu vastuvõetavad signaalid teadvusesseteadvusse.

Kuna aju elektriline aktiivsus muutub une ajal pidevalt, on unetsükkel jagatud viieks staadiumiks. Esimesed neli staadiumitstaadiumi moodustab NREM-uni ning viimase täidab REM-uni, kusjuures REM-une osakaal kasvab öö edenedes. Iga osa unest on organismi funktsioneerimisetalitluse seisukohalt vajalik ning evolutsiooniliselt väga täpselt välja kujunenud.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Walker, M.|pealkiri=Why We Sleep: The New Science of Sleep and Dreams|aasta=2017|koht=Inglismaa|kirjastus=Allen Lane|lehekülg=}}</ref>

REM-und nimetatakse ka [[paradoks]]aalseks uneks, sest kuigi keha magab, näib aju olevat ärkvel. Ajulained on sarnased ärkvelolekule ning silmad liiguvad kiiresti erinevateseri suundades. Paradoksaalse une ajal on keha täiesti lõtv ehk [[paralüüs]]is ning töötavad ainult eluks vajalikud [[organElund|organidelundid]]. Lõtvus on vajalik selleks, et unenägudes toimuv ei kanduks üle inimese kehaliigutustes. Kuigi mõttetegevus eksisteerib mingil määral kõigis unestaadiumitesunestaadiumides, on REM-uni see, kus leiavad aset unenäod. REM-unes tugevdatakse sünapse ning seotakse uut infot ja õpitut juba olemasolevate kogemustega.<ref>{{Raamatuviide|autor=Li, W., Ma, L., Yang, G., Gan, W. B.|pealkiri=REM sleep selectively prunes and maintains new synapses in development and learning.|aasta=märts 2017|koht=|kirjastus=Nature Neuroscience|lehekülg=427–437}}</ref>

Iga ärkvel oldud hetkega suureneb [[adenosiin]]i kogus ajus, tõstes seeläbi [[unesurve]]t ehk tungi magada. Adenosiini lagundamiseks kulub öösiti ligikaudu 8 tundi, mistõttu ei jõua liiga vähe magades adenosiinikogus kehas piisavalt langeda. Selle tulemusena on inimene järgmisel hommikul inimene unisem ning õhtuks on adenosiinikogus tavapärasest kõrgem, põhjustades suuremat unisust ja [[unevõlg]]a. Unisuse leevendamiseks levinult kasutatav [[kofeiin]] hõivab adenosiiniretseptorid ja blokeerib seeläbi unisuse signaali.<ref>{{Raamatuviide|autor=Ribeiro, J. A., Sebastião, A. M.|pealkiri=Caffeine and adenosine|aasta=2010|koht=|kirjastus=Journal of Alzheimer's Disease|lehekülg=}}</ref> Kuna kofeiini [[poolestusaeg]] kehas on 5–7 tundi, pole pärast lõunat soovitatav kofeiiniga jooke tarbida, sest see raskendab uinumist ja vähendab une sügavust.

Unevajadus on individuaalne, kuid The National Sleep Foundation on avaldanud soovituslikudsoovitusliku unetunniduneaja pikkuse vastavalt vanusele.<ref>{{Netiviide|Autor=Hirshkowitz, Max; Whiton, Kaitlyn; et al.|URL=https://www.sleephealthjournal.org/article/S2352-7218(15)00015-7/fulltext|Pealkiri=National Sleep Foundation’s sleep time duration recommendations: methodology and results summary|Väljaanne=Sleep Health|Aeg=14. jaanuar 2015|Kasutatud=12. jaanuar 2019}}</ref> Üldiselt vajab inimene seda vähem und, mida vanemaks ta saab, ning täiskasvanuks saades unevajadus enam oluliselt ei vähene.

Kuna unevajadus erineb indiviiditi, on inimese tunnetuslik heaolu tugevamalt seotud nii [[unekvaliteet|unekvaliteediune kvaliteedi]] kui -ka kvantiteediga.<ref>{{Raamatuviide|autor=Pilcher, J. J., Ginter, D. R., Sadowsky, B.|pealkiri=Sleep quality versus sleep quantity: relationships between sleep and measures of health, well-being and sleepiness in college students|aasta=1997|koht=|kirjastus=Journal of Psychosomnatic research, Vol 42|lehekülg=583–596}}</ref> Unekvaliteeti kujundavad uinumiseks kuluv aeg ja öösel üles ärgatud kordade arv. Tunnetuslik unekvaliteet ilmneb ärgates, kui inimene tunneb end puhanuna või mitte.

Vähene uni põhjustab nii lühiajalisi kui ka pikaajalisi probleeme ning võib kaasa aidata erinevatemitmesugusete haiguste välja kujunemiseleväljakujunemisele. Ebapiisava unega võivad kaasneda:

Puudulik uni on eriti suur problem noorte seas. Õpilastest saavad ainult 8–15% piisavalt magada.<ref>{{Raamatuviide|autor=Eaton, D. K., McKnight-Eily, L. R., Lowry, R., Perry, G. S., Presley-Cantrell, L., Croft, J. B.|pealkiri=Prevalence of Insufficient, Borderline, and Optimal Hours of Sleep Among High School Students|aasta=aprill 2007|koht=|kirjastus=Journal of Adolescent Health|lehekülg=399–401}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=Jaan-Juhan Oidermaa|URL=https://novaator.err.ee/693161/eesti-kooliopilased-magavad-liiga-vahe|Pealkiri=Eesti kooliõpilased magavad liiga vähe|Väljaanne=|Aeg=31. märts 2018|Kasutatud=13. jaanuar 2019}}</ref> Tõenäoline põhjus on see, et teismeeas nihkub ööpäevane unerütm edasi, mistõttu tekib noortel unisus alles kell 23.00–01.00. Nihke tõttu on raskendatud varane uinumine ningja ärkamine. Kuna teismeiga on inimese elus kõige vastuvõtlikum aeg [[psüühikahäire]]tele, nagu [[depressioon]], [[skisofreenia]] ja suitsiidikäitumine, võib teismelise unedefitsiit mõjutada tugevalt tema vaimset heaolu.<ref>{{Raamatuviide|autor=Carskadon, M. A.|pealkiri=Sleep in Adolescents: The Perfect Storm|aasta=juuni 2011|koht=|kirjastus=Pediatric Clinics of North America|lehekülg=637–647}}</ref>

Meditsiinilised ravivõimalused erinevateleunehäirete unehäiretelekorral:<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Abad, V. C.|pealkiri=Diagnosis and treatment of sleep disorders: a brief review for clinicians|aasta=detsember 2003|koht=|kirjastus=Dialogues in Clinical Neuroscience|lehekülg=371–388}}</ref>

Inimesele on evolutsiooniliselt olnud loomulik kahefaasiline uni: öösel 7–8 tundi ningja pärastlõunal pool tundi kuni tund kestev uinak. Tõenäoliselt muutus inimese uni ühefaasiliseks elektri laia leviku tõttu [[tööstuslik pööre|tööstusajastu]] algusel. See-eest on tänapäevalgi piirkondi ja hõime, kus magatakse kahefaasiliselt (nn [[siesta]]).

Seda, kui hästi või halvasti inimesed magavad, on aja jooksul muutnud peamiselt 5 faktorittegurit: kofeiin, alkohol, reguleeritud temperatuur, elektrivalgus ningja kindel tööleminekuaeg.<ref name=":2" />

Unes õppimine on kiirelt arenev ja uuritav valdkond. Kasutades taasaktiveerimist (näiteks ärkvelolekul mälu treenides kindla heli mängimine ja sama heli taasmängimine öösel), on võimalik mõjutada, mida ja kui palju õpitakse, seega peaks unes olema võimalik omandada infot ningja õppida keeli.<ref name=":0" />

Teadaolevalt magab iga loomaliik maailmas.<ref>{{Raamatuviide|autor=Cirelli, C., Tononi, G.|pealkiri=Is sleep essential?|aasta=2008|koht=|kirjastus=PLOS Biology 6(8): e216|lehekülg=}}</ref> Liikidevahelist uneerinevust iseloomustavad neli muutujat: unetundideuneaja arvpikkus, unestaadiumid, magamise viis ningja eriolukorrad.

Enamik loomaliike magab ööpäevas 4–18 tundi, mis on küllaltki suur varieeruvus. Imetajatest magab kõige rohkem [[Myotis lucifugus|üks nahkhiireliik]] (19 tundi) ningja kõige vähem [[aafrika elevant]] (3 tundi). Teadusel pole täpset seletust, miks mõni loom nii vähe ja mõni nii palju magab, kuid on leitud nõrk seos unetundide suurema vajaduse ja närvisüsteemi suurema keerukuse vahel.<ref name=":2" />

* Randel Kreitsberg:. [http://novaator.err.ee/v/tervis/8b6e45a4-3ff4-441f-b5a6-7c538f0ac1bf/kas-oound-on-voimalik-magada-40-minutiliste-tsuklitena "Kas ööund on võimalik magada 40 minutiliste tsüklitena?"] ERR Novaator, 21. veebruar 2017