Erinevus lehekülje "Konrad Mägi" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P (kribu)
Sai kunstialased algteadmised [[1899]]–[[1902]] [[Tartu Saksa Käsitööliste Selts]]i joonistuskursustel. Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala.
 
Jätkas kunstiõpinguid [[1903]]–[[1905]] vabakuulajana [[Peterburi]]s A.parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis, keskendus [[Amandus Adamson]]i õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele.
 
Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas end [[1905]]-[[1906]] J.Jakob Goldblatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas soovi pääseda õppima [[Pariis]]i. Mägi siirdus esialgu [[Soome]]. ja veetis [[1906]]. aasta suve koos [[Nikolai Triik|Nikolai Triigi]] ja [[Aleksander Tassa]]ga, kus huvitus maastikumaalist; sügisest õppis [[Helsingi]]s arvatavasti Soome Kunstiühingu koolis ja teenis ülalpidamist [[Soome]] Kirjanduse Seltsis [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] rahvaluulekogude ümberkirjutamisega. [[Soome]]s said alguse Mäe sidemed "Noor-Eesti" ringkonnaga.
 
Läks [[1907]]. aasta sügiselvarasügisel [[Pariis]]i, elas kunstnike ja kirjanike koloonias "''La Ruche"'' (''Mesipuu''), õppis ColarissiColarossi vabaakadeemias ja ''AcademieAcadémie de la Grande ChaumiereChaumière'''is joonistamist ning külastas kunstinäitusi ja muuseume.
 
[[1908]]–[[1910]] elas [[Norra]]s. [[1911]]. a.aasta suve veetis [[Normandia]]s Dieppe'is. Naasis [[1912]] [[Saksamaa]] kaudu kodumaale, [[Tartu]]sse.
 
Ta töötas joonistusõpetajana [[1913]] Tartu linnakoolis, [[1914]] kutsehariduse Seltsi õhtukoolis, aastast [[1914]], püsivamalt [[1916]]-[[1919]], pidas ateljeestuudiot.
Anonüümne kasutaja