Golf: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
MerilyS (arutelu | kaastöö)
Keeletoimetasin.
1. rida:
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=mai}}
{{See artikkel| räägib spordialast; teiste tähenduste kohta vaata lehelt [[Golf (täpsustus)]]}}
 
[[Pilt:Golf player putting green 2003.jpg|thumb|Golf]]
'''Golf''' on [[spordiala]], [[pallimäng]].
 
Golf on [[pallimäng]], milles mängijad püüavad erinevaideri keppe kasutades võimalikult väikese löökide arvuga tabada palliga sihtmärke (auke).
 
Golfi mängitakse loodusliku muruga väljakul ([[golfiväljak]]ul), mis on 25–30 [[hektar|ha]] suurune ja mitmekesise reljeefiga ning sisaldab nii looduslikke kui ka spetsiaalselt loodud takistusi. Täismõõtmelisel väljakul on 18 auguga lõppevat rada, kuid leidub ka väiksemaid, tavaliselt 9 auguga väljakuid. Iga rada algab avalöögialaga ning raja lõpus on puttamisgriin, millel on lipuga tähistatud 4,25-[[toll (pikkusühik)|tollise]] (10,8 [[sentimeeter|cm]]) läbimõõduga auk. Avalöögiala ja puttamisgriini vahele jäävad ka muud standardsed pinnavormid, nagu ''fairway'' (madalama muruga edenemisala), ''rough'' (kõrgema rohuga ala), ''bunkers'' (liivatakistused) ning muud takistused (veealad, puud, kivid jne). Sellest hoolimata on väljaku kõik rajad unikaalsed ja spetsiifilise ülesehitusega.
 
Golfi mängitakse vähima löökide arvu peale väljakul (löögimäng) või selle peale, kes võidab rohkem radasid (parem tulemus suuremal arvul radadest – rajamäng). Löögimäng on kõige populaarsem mänguformaat kõikidel tasemetel ning seda, eriti tipptasemel.
 
KaasaegneTänapäevane golf sai alguse 15. sajandil [[Šotimaa|Šotimaal]], kuid sarnaseid mänge on eri piirkondades mängitud juba sajandeid varem. [[Saint Andrews]] asuv Old Course on esimene 18 auguga väljak, millel mängitakse siiani. Golfi vanim võistlus, mida siianiseniajani mängitakse, on The Open Championship, mida tuntakse ka British Openi nime all. Esimene British Open toimus 1860. aastal Ayrshire'is Šotimaal ning see on üks neljast golfi iga-aastasest suurturniirist (''major championships''). Ülejäänud kolmkolme (theThe Masters, theThe U.S. Open ja PGA Championship) mängitakse USA-s.
 
== Ajalugu ==
 
Golfi ajalugu ulatub väga kaugetessekaugesse aegadesseaega. Vanim viide golfisarnasele mängule on seotud [[Rooma riik|Rooma riigi]] aegse mängugamängu ''paganica''<nowiki/>'ga, milles mängijad kasutasid kõveraks painutatud keppe nahast pallide löömiseks. Üks golfi arengu teooriatest ongi, et seoses Rooma riigi vallutustegavallutuste pärast üle Euroopa hakati 1. sajandiks eKr ''paganica''<nowiki/>'t mängima paljudes Euroopa osades ja lõpuks arenes sellest välja kaasaegnetänapäevane golf. Teised allikad viitavad golfi eellasena [[Hiina]] päritolu mängule ''chuiwan''. 1368. aastast pärineval [[Mingi dünastia]] kirjarullil on kujutatud Hiina keiserliku õukonna liiget golfikepisarnase kepiga löömas palli auku. [[Holland]]is mängitud golfist on teateid aastatest [[1200]]. Siis löödi pall kepiga vastavasse väravasse, mitte auku.
 
 
Tänapäevane golf sai alguse [[Šotimaa]]lt. Aastal [[1457]] keelas kuningas [[James II (Šotimaa)|James II]] golfi mängimise, kuna selle harrastamine segavat militaarset ettevalmistust<ref>[http://www.golf-information.info/history-of-golf.html Golfi ajaloost]</ref>. Kardeti, et golfi harrastamine ei võimalda harjutada [[vibulaskmine|vibulaskmist]], mis oli julgeoleku seisukohast vajalikum. Aastast [[1502]] golfi mängukeeld Šotimaal tühistati, sest [[Inglismaa]]ga oli sõlmitud rahu ja kuningas [[James IV]] oli suur golfiaustaja.
 
Šotimaal St. Andrewsis asuvat Old Course'i väljakut, mille ajalugu ulatub juba rohkem kui 600 aasta taha, kutsutakse golfi koduks. 1764. aastal muudeti sealne 22 auguga väljak ka kaasajal standardseks 18 auguga väljakuks. Esimesed säilinud golfireeglid pärinevad aastast 1744 samuti Šotimaalt ning vanim siiani toimuv golfiturniir (the Open Championship) sai alguse 1860. aasta 17. oktoobril Ayshire'is Šotimaal. Kui tänapäeval on ülekaalukalt kõige rohkem golfiväljakuid (üle 17 000) USA-s, siis esimene golfiklubi loodi USA-s alles 1888. aastal šotlase John Raidi poolt (Saint Andrew's Golf Club Yonkersis New Yorgis).
Tänapäevane golf sai alguse [[Šotimaa]]lt. Aastal [[1457]] keelas kuningas [[James II (Šotimaa)|James II]] golfi mängimise, kunasest selle harrastamine segavat militaarset ettevalmistust.<ref>[http://www.golf-information.info/history-of-golf.html Golfi ajaloost]</ref>. Kardeti, et golfi harrastamine ei võimalda harjutada [[vibulaskmine|vibulaskmist]], mis oli julgeoleku seisukohast vajalikum. Aastast [[1502]] golfi mängukeeld Šotimaal tühistati, sest [[Inglismaa]]ga oli sõlmitud rahu ja kuningas [[James IV]] oli suur golfiaustaja. Šotimaal St. Andrewsis asuvat Old Course'i väljakut, mille ajalugu ulatub juba rohkem kui 600 aasta taha, kutsutakse golfi koduks. 1764. aastal muudeti sealne 22 auguga väljak ka nüüdisajal standardseks 18 auguga väljakuks. Esimesed säilinud golfireeglid pärinevad aastast 1744 samuti Šotimaalt ning vanim siiani toimuv golfiturniir (The Open Championship) sai alguse 1860. aasta 17. oktoobril Ayshire'is Šotimaal. Kui tänapäeval on ülekaalukalt kõige rohkem golfiväljakuid (üle 17 000) USA-s, siis esimese golfiklubi (Saint Andrew's Golf Club Yonkersis New Yorgis) lõi USA-s alles 1888. aastal šotlane John Raid.
 
==Eesti==
Eestisse jõudis golf alles pärast taasiseseisvumist ning Baltikumi esimene täismõõtmeline golfiväljak avati [[Niitvälja]]l 1993. aastal.<ref>[http://arhiiv.sport.err.ee/index.php?0572349 Laupäeval avatakse Tallinna Golfiklubi Niitvälja 15. juubelihooaeg] sport.err.ee 08. mai 2008</ref>. Eestis harrastab golfi ligikaudu 4000 inimest, kellest aktiivseid klubiliikmeid on ligikauduumbes 2000. Eestis on 7seitse täismõõtmelist golfiväljakut ja 3kolm väiksemamõõdulist väljakut.
 
==Viited==