Johannes Brahms: erinevus redaktsioonide vahel

Brahms kirjutas muusikat [[klaver]]ile, [[kammeransambel|kammeransamblile]], [[sümfooniaorkester|sümfooniaorkestrile]], [[jääl (muusika)|häälele]] ja [[koor (muusika)|koorile]]. Ta oli virtuoosne klaverimängija, mistõttu oli ta ise oma teoste esiettekannetel interpreediks (esitajaks). Ta töötas koos paljude kaasaja kuulsate muusikutega, sealhulgas pianist [[Clara Schumann]]i ja viiuldaja [[Joseph Joachim]]iga. Paljud tema teostest kuuluvad pidevalt tänapäeva kontsertide repertuaaridesserepertuaari. Brahms kompromissitu täiuslikkuseihalejana hävitas paljud oma teostest ning jättis mõned neist välja andmata.

====VarasedLapsepõlv aastadja noorus====

Johannes Brahms pärines paljulapselisest põhjasaksa perekonnast. Tema isa mängis [[metsasarv]]e ja [[kontrabass]]i ning esines oma väikse ansambliga Hamburgi tantsulokaalides. Brahms alustas klaveriõpinguid seitsmeaastaselt, tema komponeerimisanne paistis väljailmnes juba nooruses. "Fantaasiad ühest armastatud valsist", mille Brahms kirjutas aastal 1849, annavad tunnistust tema virtuooslikust klaverimänguoskusest.

Oma esimesed teosed avaldas Brahms [[pseudonüüm]]ide G. W. Marks ja Karl Würth all, kusjuures kirjutadeskirjutas teostele suured [[oopus]]enumbrid. Algselt kirjutas ta põhiliselt klaveriteoseid, kuna orkestrimuusika piirid ja võimalused polnud tema jaoks piisavalt südamelähedased. Hiljem, kui Brahms hakkas orkestrimuusikat kirjutama, palus ta oma sõpruskonnast kogenumate komponistideheliloojate abi.

1853. aastal tutvus ta viiuldaja Joseph Joachimiga, kes on Brahmsi kohta kirjutanud: „Tema teostes on juba praegu nii palju tähenduslikku, mida ma pole veel ühegi temavanuselisetemavanuse noore kunstniku juures kohanud.“ Joachim soovitas Brahmsil kohtuda [[Ferenc Liszt]]iga, kes oli parasjagu õukonnakapellmeister [[Weimar]]is. Joachim lubas Brahmsile teda mainida ühes kirjas muusikakirjastusele Breitkopf & Härtel, kuid Brahms seda ei soovinud. Seepeale veenis Joachim teda [[Düsseldorf]]i minema, et üles otsida seal viibinud helilooja [[Robert Schumann]].

Pärast Schumanni surma 1856. aastal viibis Brahms [[Hamburg]]is, kus ta moodustas ja juhatas [[naiskoor]]i, ja [[Detmold]]is, kus ta oli õukonna muusikaõpetaja ja dirigent. Brahms oli solistikssolist, kui 1859. aastal tuli ettekandele [[Klaverikontsert nr 1 (Brahms)|tema esimene klaverikontsert]]. 1862. aastal külastas Brahms esmakordselt Viini, jäädes sinna ka talveks. Temast sai 1863. aastal [[Viini Lauluakadeemia]] dirigent. Kuigi ta lahkus töökohalt juba järgmisel aastal, otsides võimalust dirigeerida väljaspool Viini, sidus ta end ikka järjest enam selle linnaga, kuhu ta varsti rajas oma kodu. Aastatel 1872–1875 juhatas ta Viini kontserdisarja "[[Gesellschaft der Musikfreunde]]" ("Muusikasõprade ühing"). 1877. aastal pakuti talle [[Cambridge'i Ülikool]]i audoktori kraadi, millest Brahms loobus. Kaks aastat hiljem võttis ta kraadi vastu [[Breslau Ülikool]]ist, tänuks austusavaldusele kirjutas ta [[Akadeemiline pidulik avamäng|Akadeemiliseakadeemilise piduliku avamängu (op 80)]].

1868. aastal toimus Brahmsi suurima vokaalsümfoonilise teose "Saksa reekviem" esiettekanne, mis kinnitas Brahmsi kuulsuse Euroopas. See võis talle lõpuks anda eneseusu, lõpetamakset mitmeidlõpetada teoseid, millega ta oli aastaid tegelenud. Nende seas on näiteks kantaat "Rinaldo", esimene keelpillikvartett, kolmas klaverikvartett ja esimene sümfoonia. Viimane valmis alles 1876. aastal, kuigi ta oli seda alustanud juba 1860. aastate alguses. Tema ülejäänud kolm sümfooniat järgnesid 1877., 1883. ja 1885. aastal. Aastast 1881 võimaldati tal proovida uusi orkestriteoseid koos Meiningeni hertsogi õukonnaorkestriga, mille dirigendiksdirigent oli [[Hans von Bülow]]. Brahms oli solistikssolist oma teise klaverikontserdi esiettekandel 1881. aastal [[Pest]]is.

Brahms reisis tihti nii kontsertide andmiseks kui ka lõbuks. 1878. aastatest alates külastas ta kevaditi sageli Itaaliat ja otsis tavaliselt endale välja meeldiva maakoha, kus ta sai tegeleda kompositsiooniga terve suve vältel. Brahms oli suur jalutaja ja eriti nautis ta aega veetaajaveetmist vabas õhus, kus ta tundis, et ta mõtted on selgemad.