Saksi-Coburg: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
osa keelevigu
keelevead
103. rida:
[[Pilt:Riesensaal.JPG|thumb|Ehrenburgi lossi ''Riesensaal'' ("Hiiglaste saal") annab tunnistust hertsog Albrechti õitsvast ehitusprogrammist 1690. aastatel]]
 
Hertsog Albrechti ajal algas tema barokkstiilis residentsi laiendamine Coburgis. Ta rajas oma elu kuninglike ja vürstlike kaasaegsete tavade kohaselt ja püüdis nende kodukorda Coburgis väiksemas mahus jäljendada. Tema õukonnaraamatukogus oli 4757 köidet. Tema plaanid ülendada Gymnasium Casimirianum Coburg ülikooliks nurjusid napi rahastuse tõttu. 1690. aastal põlenud Ehrenburgi lossi barokkstiilis ümberehitus viis lõpuks vürstiriigi rahanduse kokkuvarisemiseni, mida ei saanud odavamate müntide vermimisega ära hoida. Barokkvürst hertsog Albrecht suri aastal 1699 ilma ühegi elusoleva järglaseta. Sellele järgnesid tavalised pärimisvaidlused. [[Saksi-Hildburghausen]] sai aastal 1707 [[Sonnefeld]]i kreisi. Saksi-Meiningeni hertsogi Bernhard I ja tema noorema venna, Saksi-Saalfeldi hertsogi [[Johann Ernst IV (Saksi-Coburg-Saalfeld)|Johann Ernst IV]] vahel kestis riid 35 aastat, lõppedes alles aastal 1735 pärast Saksa-Rooma keisri [[Karl VI]] mitut sekkumist. Saksi-Meiningen sai [[Neuhaus am Rennweg]]i kreisi ja [[Sonneberg]]i, kui. Saksi-Saalfeldiga ühendati ülejäänud Saksi-Coburgi territooriumid ja sellest sai [[Saksi-Coburg-Saalfeld]]. Aastal 1753 kasvas see ühe kolmandiku [[Saksi-Römhild]]i hertsogkonna võrra, mis jõudis lõpulekadus omaselle ainsa hertsogi, lastetu [[Heinrich (Saksi-Römhild)|Heinrichi]] surmaga.
 
=== [[Franz Josias (Saksi-Coburg-Saalfeld)|Hertsog Franz Josias]] ===
 
Saksi-Saalfeldi hertsog Johann Ernst suri aastal 1729. Seejärel valitsesid tema pojad [[Christian Ernst II (Saksi-Coburg-Saalfeld)|Christian Ernst II]] ja Franz Josias riiki koos, kuid erinevatest residentsidest. Christian Ernst jäi [[Saalfeld]]i, samaskuid Franz Josias valis oma residentsiks Coburgi ja tema otsus püsis kuni monarhia lõpuni aastal 1918. Aastal 1745 päris Franz Josias osi oma venna Saksi-Coburgi hertsogkonnast. Aastal 1747 suutis ta kinnistada järglusliinis oma esmasünniõiguse järglusliinis ja anda selle oma kiirelt kasvavale perekonnale Saksi-Coburg-Saalfeldi dünastia pikaajaliseks püsimiseks. Aastal 1806 sai hertsogkond seoses [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] langemisega täielikult ja tõeliselt sõltumatuks. Aastal 1826 muutisvõttis Saksi-Coburg-Saalfeld Ernestiinideernestiinide hertsogkondade laialdase ümberkorraldamisegaümberkorraldamise järel oma nimeks [[Saksi-Coburg ja Gotha]],. misSee oli kahe erineva hertsogkonna, Coburgi ja Gotha personaalunioon.
 
== Saksi-Coburgi suveräänid ==
113. rida:
'''Saksi-Coburg 1572–1638'''
 
* 1572–1586 [[August (Saksi)|August]], [[Johann Friedrich II (Saksi)|Johann Friedrich II "Keskmise"]] poegade Johann Casimiri ja Johann Ernsti regent
* 1586–1596 [[Johann Casimir (Saksi-Coburg)|Johann Casimir]], koos oma venna Johann Ernstiga
* 1596–1633 Johann Casimir (1564–1633), üksi
119. rida:
* 1639–1669 [[Friedrich Wilhelm II (Saksi-Altenburg)|Friedrich Wilhelm II]], Saksi-Altenburgi hertsog
* 1669–1672 [[Friedrich Wilhelm III (Saksi-Altenburg)|Friedrich Wilhelm III]], Saksi-Altenburgi hertsog, eelmise hertsogi poeg, koos [[Johann Georg II (Saksi)|Johann Georg II]] ja [[Moritz (Saksi-Zeitz)|Moritziga]], kes olid tema regendid
* 1672–1674 [[Ernst I (Saksi-Gotha-Altenburg)|Ernst I "Vaga"]], Saksi-Gotha hertsog
* 1674–1680 [[Friedrich I (Saksi-Gotha-Altenburg)|Friedrich I]], Saksi-Gotha hertsog, eelmise hertsogi esimene poeg
 
'''Saksi-Coburg 1681–1735'''
 
* 1681–1699 [[Albrecht V (Saksi-Coburg)|Albrecht V]], Ernst I "Vaga" teine poeg
* 1699–1729 [[Johann Ernst IV (Saksi-Coburg-Saalfeld)|Johann Ernst IV]], ka Saksi-Saalfeldi hertsog, Ernst I "Vaga" 7.seitsmes ja noorim poeg, Saksi-Gotha hertsog
* 1729–1735 [[Christian Ernst II (Saksi-Coburg-Saalfeld)|Christian Ernst II]], ka Saksi-Saalfeldi hertsog, eelmise hertsogi poeg, koos oma venna Franz Josiasega