Redaktsioon: 16. veebruar 2019, kell 20:45 redigeeri Minnekon (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 10 796 muudatust →‎Euroskeptikud: Allikas pole sellist sõna ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 7. märts 2019, kell 17:28 redigeeri eemalda Marival (arutelu \| kaastöö) 379 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
5. rida: Väljastpoolt Euroopat saabuvate migrantide hulka kuuluvad varjupaigataotlejad ja majandusmigrandid.<ref>[https://www.unhcr.org/55df0e556.html UNHCR viewpoint: ‘Refugee’ or ‘migrant’ – Which is right?]</ref> Suure rände põhjuseks peetakse kliimamuutusi, muude tegurite hulka kuuluvad ka [[Koloniaalimpeeriumid\|Euroopa koloniaalajastu]] järelmõjud, sealhulgas laialdane vaesus ja [[korruptsioon]].<ref>[http://theconversation.com/europe-wont-resolve-the-migrant-crisis-until-it-faces-its-own-past-46555 Europe won’t resolve the ‘migrant crisis’ until it faces its own past], ''The Conversation'', 01.09.2015</ref><ref>[https://www.forbes.com/sites/freylindsay/2018/11/30/want-to-reduce-migration-spend-money-on-climate-change-not-border-security/ Want To Reduce Migration? Spend Money On Climate Change, Not Border Security], ''Forbes'', 30.11.2018</ref> [[Euroopa Komisjon\|Euroopa Komisjoni]] käsitluses ~~viitab~~tähistab termin "immigrant" väljaspoolt Euroopa Liitu pärit inimest, kes asub alaliselt elama Euroopa Liidu liikmesriiki vähemalt 12 kuuks. Enamik migrantidest on pärit islamiusulistest maadest Euroopast lõunas ja idas, sealhulgas [[Lähis-Ida\|Lähis-Idast]] ja [[Aafrika\|Aafrikast]].<ref>[https://www.cfr.org/backgrounder/europes-migration-crisis Europe's Migration Crisis], Välissuhete Nõukogu koduleht, vaadatud 11.02.2019</ref> [[ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet]]<nowiki/>i (UNHCR) andmetel oli enamus 2015. jaanuarist 2016. märtsini Vahemere ületanud põgenikest pärit [[Süüria\|Süüriast]] (46,7%), [[Afganistan\|Afganistanist]] (20,9%) ja [[Iraak\|Iraagist]] (9,4%).<ref name="kokkuvõte">[https://novaator.err.ee/869062/teadlane-selgitab-kuidas-reageerisid-liikmesriigid-ja-eesti-randekriisile "Teadlane selgitab, kuidas reageerisid liikmesriigid ja Eesti rändekriisile"] ERR Novaator, 15. oktoober 2018</ref><ref>[https://data2.unhcr.org/en/situations/mediterranean?page=1&view=grid&Type%255B%255D=3&Search=%2523monthly%2523 "Monthly Arrivals by Nationality to Greece, Italy and Spain"], UNHCR, vaadatud 11.02.2019</ref> Kõige enam taotletakse varjupaika suurtes Euroopa riikides nagu [[Itaalia]], [[Prantsusmaa]], [[Rootsi]] ja [[Saksamaa]] ning tugevama surve all olid Vahemereäärsed piiririigid, eriti Itaalia ja [[Kreeka]], kuhu jõudis arvukalt paadipõgenikke. Üle Vahemere Euroopasse saabunud migrantidest 2015. aastal olid 58% üle 18-aastased meessoost isikud (77% kõigist täiskasvanutest), 17% olid üle 18-aastased naised (22% täiskasvanutest) ja ülejäänud 25% moodustasid alla 18-aastased põgenikud.<ref>[https://www.business-standard.com/article/pti-stories/over-1-million-arrivals-in-europe-by-sea-unhcr-115123000668_1.html "Over 1 million arrivals in Europe by sea: UNHCR"], ''Business Standard'', 30.12.2015</ref>

Euroopa rändekriis: erinevus redaktsioonide vahel