Saksi-Coburg: erinevus redaktsioonide vahel

'''Saksi-Coburg''' (saksa: ''Sachsen-Coburg'') oli [[Wettinid|Wettini dünastia]] [[Ernestiinide hertsogkonnad|Ernestiinideernestiinide]] haru valitsetud [[hertsogkond]] tänapäeva [[Baieri]]s [[Saksamaa]]l.

Kui Henneberg-Schleusingeni krahv Heinrich IV aastal 1347 suri, jagati [[Hennebergi dünastia|Henneberg]]-[[Schleusingen]]i valdused tema lese Jutta ja tema noorema venna Johanni vahel, ning Jutta sai niinimetatud "uue isandkonna", mille hulka kuulus [[Coburg]]. Kuus aastat hiljem järgnes Jutta surmale uue isandkonna jaotamine tema kolme tütre vahel. Teisele tütrele, [[Katharina von Henneberg]]ile anti Coburgi-maaCoburgimaa kaguosa.

[[Wettinid|Wettinist]] [[Meißeni markkrahvkond|Meißeni markkrahv]] ja Katharina von Hennebergi abikaasa [[Friedrich III (Meißen)|Friedrich III]] küsis pärast laulatust aastal 1346 oma naise kaasavara, Coburgi-maad nimega "''Pflege Coburg''"Coburgimaad, kuid selle vastu oli tema äi. Nii ei saanud [[Meißen]]i Friedrich III seda kätte enne, kui pärast Jutta surma aastal 1353. Coburgi-maaCoburgimaa oli sakside territooriumi lõunapoolseim osa. [[Leipzigi1485 jagamine|Leipzigi jagamisega]] aastal 1485,toimunud suure Saksi riikide jagamisega (''Großen[[Leipzigi Sächsischen Landesteilung''jagamine]]) Albertiinidealbertiinide ja Ernestiinideernestiinide liinide vahel, läks Coburgi-maaCoburgimaa koos Vogtlandi valdusega ja suurema osaga [[Tüüringi hertsogkond|Tüüringi maakrahvkonnast]] ja [[Vogtland]]i valdusega Saksimaa [[Ernst (Saksimaa)|Ernstile]] ja tema kaudu [[Wettinid|Wettinite]] Ernestiinideernestiinide poolele.

Pärast kaotust [[Schmalkaldeni sõda|Schmalkaldeni sõjas]] aastal 1547 vähenesid Ernestiinideernestiinide territoriaalsed valdused [[Tüüringi]]s suurestioluliselt. Kuna Coburgi-maaCoburgimaa kreisid olid hertsog Johann ErnsileErnstile omistatud kui "seadmedkaasavara" (''Ausstattung''), jäid needsiis lindpriide kuurvürstide vastastevastased meetmed meetmeteneid pooltei puutumatapuudutanud. Johann Ernst asus elama Coburgi linna, et ehitada [[Ehrenburgi palee|Ehrenburg]] oma uueks residentsiks, mida hiljem kasutasid ka ja laiendasid erinevad Saksi-Coburgi hertsogid. Kui Johann Ernst aastal 1553 lastetuna suri, oli äsja vanglast vabastatud endine kuurvürst [[Johann Friedrich I (Saksi)|Johann Friedrich I]] nüüd ainus Saksimaa hertsog,. justTema vanglast vabastatud, etsuri aastal 1554 surra.

Coburgi-maaCoburgimaa anti kuurvürst [[Johann Friedrich II (Saksi)|Johann Friedrich II]] "Keskmisele" kui pärandiosa. Ta valitses [[Gotha]]st koos oma vendade [[Johann Wilhelm (Saksi-Weimar)|Johann Wilhelmi]] (residents [[Weimar]]is) ja [[Johann Friedrich III (Saksi)|Johann Friedrich III]] "Nooremaga". Pärast noorema venna varajast surma toimus Ernestiinideernestiinide omandi esialgne jaotus, milles elusolevad vennad nõustusid "''Mutschierung'iga''",iga s. o.(sisuliselt vahetusega valitsuses,valitsemises) igal kolmandal aastal. Johann Friedrich II valitses Gothas, [[Eisenach]]is ja Coburgis. Kuid ta ei suutnud endale ja oma perele tagasi saada [[kuurvürst]]i tiitlit endale ja oma perekonnale, läks konflikti keisriga (''Grumbachsche Händel'' või "[[Grumbachi vaenus]]") ning kuulutati lõpuks lindpriiks ja pandi nn Grumbachi tehinguga (''Grumbachsche Händel'') eluks ajaks vangi. Tema võim langessai esialgu tema vennale Johann Wilhelmile, kes osales ''Reichsexekution'is'' Saksimaa kuurvürsti [[August (Saksi)|Augusti]] poolel, kuid tagastati 1572. aasta ''Erfurdi jagamisega ('' ("Erfurter Teilung"'') Johann Friedrichi poegadele.

1572. aasta Erfurdi jagamisega jaotati ülejäänud maad lõpuks sunniviisiliselt võidetud Johann Friedrich IIFriedrichi poegade vahel. Noorem poeg oli Saksi-Weimari Johann Wilhelm, kes sai muu hulgasmuuhulgas [[Jena]], [[Altenburg]]i ja [[Saalfeld]]i linnad. Kuna vanem poeg Johann Friedrich II "Keskmine" oli eluaegses vangistuses Austrias, anti tema poegadele Johann Casimirile ja Johann Ernstile uus Saksi-Coburgi vürstiriik, kusjuures Coburg sai nende residentsiks ja "hertsog"nad nendesaid tiitlikshertsogitiitli. Vürstiriik koosnes Tüüringi lõuna- ja lääneosadest, sealhulgaskaasa arvatud [[Eisenach]]i, Gotha ja [[Hildburghausen]]i linnad. Üks poegade eestkostjatest oli nende isa vaenlane, Saksimaa kuurvürst [[August (Saksi)|August]], kes jälgis nende haridusteed ja kes iseendaisiklikes huvides alustas Coburgi regentvalitsuse rikkumist, saates sinna kuurvürstkonna ametnikke.

Alles pärast Saksimaa kuurvürsti Augusti surma aastal 1586 said hertsog Johann Casimir ja tema vend Johann Ernst oma vürstiriigi valitsemise üle võtta. Aastal 1596 lõigati vürstiriik pooleks, et Johann Ernst saaks oma [[Saksi-Eisenach]]i hertsogkonna ja Johann Casimir jääks Coburgis üksi valitsema. Temale jäänud territooriumid olid Coburgi kreis koos [[Lautertal (Baieri)|Lauteri]], [[Bad Rodach|Rodachi]] ja [[Sonnefeld|Gestungshauseniga]]; [[Bad Colberg-Heldburg|Heldburgi kreis]] koos Hildburghauseni, [[Römhild]]i, [[Eisfeld]]i, [[Schalkau]], [[Sonneberg]]i, [[Neustadt bei Coburg]]i, [[Neuhaus am Rennweg]]i ja [[Rödental|Mönchrödeniga]]; ning [[Sonnefeld]]i kreis. Johann Casimiri valitsusajal oli Coburgis ehitusbuum. Ennekõike rajas ta Coburgi valitsuseriigi tuumiku,tuumikuks haldusaparaadi, mis kestis kaua pärast tema surma, ningelades läbiüle paljudepalju sõdadesõdu ja poliitilistepoliitilisi murrangutemurranguid. Coburgi riigi asutaja Casimir suri lastetuna aastal 1633. Tema vürstiriik läks temata vennale, Saksi-Eisenachi hertsog Johann Ernstile, kes oli samuti lastetu. Sel ajal tabas Coburgi-maadCoburgimaad raskelträngalt [[Kolmekümneaastane sõda]], tehes sellestsiin peatuspaigapeatusid paljudelepaljud armeedelesõjaväed. Rahvastik vähenes 55 000-lt 22 000-ni.

Aastal 1638 suri Saksi-Eisenachi Ernestiinideernestiinide liin välja ning selle territooriumid jaotati Saksi-Weimari ja Saksi-Altenburgi hertsogkondade vahel. Loosiga langes Coburgi-maaCoburgimaa aastal 1640 koos Coburgi, [[Sonnefeld]]i, [[Sonneberg]]i, Neuhaus am Rennwegi, Neustadt bei Coburgi, Hildburghauseni ja [[Römhild]]iga Saksi-Altenburgi [[Friedrich Wilhelm II (Saksi-Altenburg)|Friedrich Wilhelm II]]-le. Altenburgi ja Coburgi vürstiriike valitsetivalitses hertsogi poolthertsog personaalunioonis, kuid nad säilitasid oma riigivõimu. Hertsog Friedrich Wilhelm II suri aastal 1669, kolm aastat hiljem suri tema ainus poeg [[Friedrich Wilhelm III (Saksi-Altenburg)|Friedrich Wilhelm III]], sellega lõppes Saksi-Altenburgi liin. Kolm neljandikku Altenburgi alast, sealhulgas Coburgi-maaCoburgimaa, läks Gotha jagamisega (''Gothaer Teilungsvertrag'') aastal 1672 uuele suveräänile, [[Saksi-Gotha]] [[Ernst I (Saksi-Gotha-Altenburg)|Ernst I "Vagale"]], kes suri aastal 1675. Saksi-Gotha valitsemise võttis üle tema vanem poeg [[Friedrich I (Saksi-Gotha-Altenburg)|Friedrich I]], isa palvel koos kuue vennaga.

Kuna territooriumite ühise haldamise katse Gothas [[Friedensteini loss]]is Gothas nurjus, jaotati pärand 24. veebruaril 1680 seitsme venna vahel. Saksi-Gotha hertsogi Ernst I "Vaga" vanuselt teine poeg Albrecht sai Saksi-Coburgi vürstiriigi. Saksi-Gotha sai hertsog Friedrich ja [[Saksi-Meiningen]]i sai vanuselt kolmas poeg, [[Bernhard I (Saksi-Meiningen)|hertsog Bernhard I]],. vürstiriikVürstiriik sai keisririigis täieliku suveräänsuse. Kuid Coburgi, Neustadt bei Coburgi, Sonnebergi, Mönchrödeni, Sonnefeldi ja Neuhaus am Rennwegi kreisid olid märkimisväärselt väiksemad, kui varem, kuna Römhild ja Hildburghausen eraldati nooremale vennale, vanuselt kuuendale pojale, kellest sai Saksi-Hildburghauseni esimene hertsog [[Ernst (Saksi-Hildburghausen)|Ernst II]].

Hertsog Albrechti ajal algas tema barokkresidentsibarokkstiilis residentsi laiendamine Coburgis. Ta rajas oma elu oma kuninglike ja vürstlike kaasaegsete tavadeletavade kohaselt ja püüdis nende kodukorda Coburgis väiksemas mahus jäljendada. Tema õukonnaraamatukogus oli 4757 köidet. Tema plaanid ülendada ''Gymnasium [[Casimirianum Coburg]]'' ülikooliks nurjusid kitsanapi rahastuse tõttu. 1690. aastal põlenud Ehrenburgi lossi barokk-stiilisbarokkstiilis ümberehitus viis lõpuks vürstiriigi rahanduse kokkuvarisemiseni, mida ei saanud odavamate müntide vermimisega ära hoida. Barokkvürst hertsog Albrecht suri aastal 1699 ilma ühegi elusoleva järglaseta. Sellele järgnesid tavalised pärimisvaidlused. [[Saksi-Hildburghausen]] sai aastal 1707 [[Sonnefeld]]i kreisi. Saksi-Meiningeni hertsogi Bernhard I ja tema noorema venna, Saksi-Saalfeldi hertsogi [[Johann Ernst IV (Saksi-Coburg-Saalfeld)|Johann Ernst IV]] vahel kestis riid 35 aastat, lõppedes alles aastal 1735 pärast Saksa-Rooma keisri [[Karl VI]] mitut sekkumist. Saksi-Meiningen sai [[Neuhaus am Rennweg]]i kreisi ja [[Sonneberg]]i, kui Saksi-Saalfeldiga ühendati ülejäänud Saksi-Coburgi territooriumid ja sellest sai [[Saksi-Coburg-Saalfeld]]. Aastal 1753 kasvas see ühe kolmandiku [[Saksi-Römhild]]i hertsogkonna võrra, mis jõudis lõpule oma ainsa hertsogi, lastetu [[Heinrich (Saksi-Römhild)|Heinrichi]] surmaga.