Saksi-Lauenburg: erinevus redaktsioonide vahel

'''Saksi-Lauenburgi hertsogkond''' ({{keel-de|Herzogtum Sachsen-Lauenburg}}, 14.–17. sajandini kutsuti ka ''Niedersachsen'' ('''Alam-Saksi''')), hiljem tuntud ka kui '''Lauenburgi hertsogkond''', oli otse keisrile alluv [[hertsogkond]], mis eksisteeris 1296–1803 ja 1814–1876 äärmises lõunaosas alal, mida nüüd kutsutaksepraeguse [[Schleswig-Holstein|Schleswig-Holsteini]]iks liidumaa äärmises kaguosas. Selle territoriaalne kese oli tänapäeva [[Herzogtum Lauenburgi kreis]]is ning algselt oli pealinnaks [[Lauenburg/Elbe|Lauenburg an der Elbe]], kuid. aastalAastal 1619 viidi pealinn [[Ratzeburg]]i.

Hertsogkond loodi [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa hertsogkonna]] jagamisega Saksi-Lauenburgi ja [[Saksi-Wittenberg]]i hertsogkondadeks. Saksi-Lauenburgi hertsogite residentsid asusid Ratzeburgis ja Lauenburgis. Lauenburgi ja Wittenbergi hertsogid võistlesid keisriomavahel, valimisekumma õigusehertsogkond saamisekssaab omaendale Saksimaakeisri hertsogkonnalevalimise õiguse.

Aastal 1314 päädis vaidlus kahe rivaalitseva [[Saksa kuningas|Saksa kuninga]], [[Habsburgid|HabsburgistHabsburgi]] [[Friedrich III (Saksa kuningas)|Friedrich III ''Ilusa'']] Ilusa ja tema [[Wittelsbachi dünastia|Wittelsbachist]] nõo [[Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)|Ludwig IV ''Baierlase'']] Baierlase valimisega. Ludwig sai viis häält seitsmest, nimelt [[Trieri kuurvürstkond|Trieri]] peapiiskopilt [[Balduin von Luxemburg|Balduinilt]], [[Tšehhi kuningriik|Tšehhi]] [[Böömimaa valitsejate loend|seaduslikult kuningalt]] [[Luksemburgide dünastia]]st [[Jan (Tšehhi)|Janilt]], Saksi-Lauenburgi hertsogilt [[Johann II (Saksi-Lauenburg)|Johann II]], kes rivaalitsevalt nõudis Saksi kuurvürsti võimu, [[Mainzi kuurvürstkond|Mainzi]] peapiiskopilt [[Peter von Aspelt|Peterilt]] ja [[Brandenburgi mark|Brandenburgi]] kuurvürstilt [[Waldemar (Brandenburg)|Waldemarilt]].