Charles Babbage: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Murulauk (arutelu | kaastöö)
→‎Babbage’i arvutusmasinad: Parandades lähtusin ingliskeelsest artiklist.
Murulauk (arutelu | kaastöö)
P →‎Babbage’i arvutusmasinad: Üksnes keeleparandused.
32. rida:
Babbage’ile andsid tõuke arvutuste automatiseerimiseks vead [[trigonomeetria]] tabelites (neid kasutati laialdaselt [[navigatsioon]]is). Tabeliandmed saadi [[Funktsioon (matemaatika)|funktsioonide]] aproksimeerimisel [[hulkliige|hulkliikmetega]], mis võimaldas välja arvutada lõplikud vahed ([[diferents]]id). [[Logaritm]]ide ja [[trigonomeetria|trigonomeetriliste]] funktsioonide asendamine järk-järgult täpsemate lähisväärtustega võimaldab teha keerukaid arvutusi suure täpsusega. Lõplike vahede arvutus taandub liitmis- ja lahutamisteheteks. Nende rutiinsete arvutuste tegemiseks kavandaski Babbage masina, mis pidi asendama inimesi, keda kutsuti arvutajateks ([[inglise keel|ingl]] ''computer''). Kui arvutaja juhtus vea tegema, siis kajastuski see ka lõpptulemuses, tabeli arvandmes.
 
Ta alustas oma diferentsmasina ([[inglise keel|ingl]] ''difference engine'') loomist 1822. aastal. Mõned prototüübi osad on endiselt nähtavaltallel teadusajaloomuuseumis Oxfordis. Selle prototüübi põhjal arendati välja esimene automaatne kalkulaator, mis jäi küll lõpetamata. Esimene kalkulaator oleks koosnenud umbes 25 000 peenmehaanika osast, oleks kaalunud 13,6 tonni ja oleks olnud umbes 2,4 meetri kõrgune.
 
Hiljem projekteeris ta täiustatud versiooni ''"Automaatne kalkulaator number 2''", mis jäi samuti ellu viimata. Alles aastail 1989–1991 valmistati nende Babbage’i kavandite järgi Londoni teadusmuuseumile masin, mis sooritas oma esimesed arvutused 31 numbrikoha täpsusega, mis on palju suurem kui tavalisel moodsal taskukalkulaatoril.
 
[[Pilt:AnalyticalMachine Babbage London.jpg|pisi|Analüütilise masina mudel (valmistatud Londoni teadusmuuseumile)]]