Vikipeedia

Vitruvius: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Krõõt1 (arutelu | kaastöö)
6 muudatust
Sõnavara, grammatika
Märgised: tekstilink teise vikisse Visuaalmuudatus
1. rida:
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=mai}}
[[Fail:Vitruvius.jpg|pisi|341x341px|Vitruvius esitlemas oma teost De Architectura [[Augustus|Augustusele]] oma teost "De Architectura".]]
'''Marcus Vitruvius Pollio''', õietituntud kui [[:en:Vitruvius|Marcus Vitruvius Pollio]], elas [[1. sajand eKr|1. sajandil eKr]] [[Rooma riik|Vana-Roomas]]. Vitruviuse kirjutatud "[[:en:De_architectura|De architectura libri decem]]" ehk "Kümme raamatut arhitektuurist" (lühidalt "Kümme raamatut") on entsüklopeediline teos, millessekuhu on kirja pandud [[Antiikaeg|antiikaja]] [[Antiikarhitektuur|arhitektuuri]] põhimõtted.
 
Teisi selle perioodi arhitektuuriteooria arengut mõjutanud raamatuid pole säilinud. "Kümme raamatut" on olnud inspiratsiooniks arhitektuuriteoreetikutele mitme sajandi jooksul alates renessansist ning kuni 19. sajandini polnud ükski arutelu arhitektuuriteooria kohta polnud võimalik Vitruviuse põhimõtteid puudutamata kuni 19võimalik. sajandini <ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Hanno-Walter Kruft|pealkiri=History of Architectural Theory: From Vitruvius to the Present|aasta=1994|koht=New York|kirjastus=Princeton Architectural Press|lehekülg=21}}</ref>.
 
==Elu ja töö==
Vitruviuse elust ja karjäärist on teada vähe. Täpselt pole teada ei tema sünni- ja surmadaatumeid ega tema päritolu. Kindlalt saab väitateada vaid seda, mida ta ise oma raamatus on kirja pannud. Vitruvius teenis Rooma armees, seetõttu osales ta kindlusehitiste rajamisel ning töötas [[Julius Caesar|Julius Caesari]] juhitud kodusõja ajal töötas välja piiramisrelvad. Pärast Julius Caesari surma (44. aastal eKr), [[Augustus|Octavianuse]] ajal 44. aastal eKr, võttis Vitruvius osa Rooma akvedukti konstruktsioonide väljatöötamisel. Vitruvius läks erru u. 33. eKraastal jaeKr, oliolles välja teeninud hea pensioni, mis kindlustas muretu vanaduspõlve. "Kümme raamatut" valmisidvalmis aastatel 33–14 eKr (mõningatel andmetel 27–23 eKr).<ref name=":0" />
 
VitruviuseVitruvius nimetabnimetas end arhitektiks. Tema enda sõnul osales ta basiilika ehitamisel Fano linnas, mille arhitektuuri Vitruvius oma raamatus ka näiteks toob. Vitruvius kirjutas oma traktaadis, et ei saavutanud tunnustust arhitektina, kuid pidas vajalikuks sõnastada arhitektuuri põhimõtted. II ja VI raamatu eessõnades rõhutab ta arhitektuuri olulisust. Samas kirjutas Vitruvius, et nende raamatutega kavatseb ta endale mälestusmärgi püstitada<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Hanno-Walter Kruft|pealkiri=History of Architectural Theory: From Vitruvius to the Present|aasta=1994|koht=New York|kirjastus=Princeton Architectural Press|lehekülg=22}}</ref> püstitada. See õnnestus tal suurepäraselt. Vitruviuse "Kümme raamatut" on hindamatu pärand arhitektuuriajaloos, millele tuginevad kõik hilisemad arhitektuuriteoreetikud.
 
Vitruvius oli esimene, nagu ta ise enda kohta uhkusega kirjutas IV raamatu eessõnas kirjutas, kes on süstematiseerinud kogu arhitektuuriarhitektuuriala ala erierinevate valdkondade kaupa süstematiseerinud. Hilisemad töödteosed, näiteks [[:de:Marcus_Cetius_Faventinus|Marcus Cetius Faventiuse]] "De diversis fabricis architectonicae" (3. saj pKr) või hilisema Rooma autorikirjaniku [[:en:Rutilius_Taurus_Aemilianus_Palladius|Palladiuse RutiliuseRutilius Taurus AemilianuseAemilianus Palladiuse]] tööraamat "De re rustica" (4. saj pKr) on otsesedotseselt või kaudselt refereeringud või viited Vitruviuse tööle ja on vähese tähtsusega arhitektuuriteooria jaoks väikse tähtsusega. <ref name=":0" />
 
==Traktaat "Kümme raamatut arhitektuurist" ==
"Kümme raamatut", nagu nimigi ütleb, on jaotatud kümnekskoosneb raamatuksraamatutest, mille eessõnad tutvustavad põgusalt raamatu sisu ja võtavad kokku eelmise raamatu. Traktaadi I raamatu eessõnas on pühendus imperaator [[Augustus|Augustusele]]. RaamatVitruvius jakirjutab, selleet pühendusraamat onja kirjutatud, nagu Vitruvius isepühendus on selle kirjeldanud, tänuavaldusenatänuavaldus keisri poolt määratud pensioni eest. Pühenduses tõstab ta esile oma kirjatöö, mitte ennastenda, ilmselt lootuseslootes saada keisrilt ehituslepinguid.
 
Eessõnad seovad traktaadi tervikuks: ja sisaldavadneis põhilision väiteidkirjas raamatu eesmärkidestpõhilised eesmärgid ja autori enda arusaamistestarusaamad. TaAutor kirjeldab eessõnades arhitektuuri probleeme üldiselt. – VitruviusTa loob iseenda kontseptsiooniarusaama arhitektuurist, mis on samas kooskõlas kaasaegse riigi ideoloogiaga. <ref name=":1" />
 
Teose "KümneKümme raamaturaamatut" sisu on järgmine:
 
''I raamat.'' Arhitekti haridusestharidus; arhitektuuri põhilised esteetilised ja tehnilised arhitektuuri põhimõtted; arhitektuuri allüksused: ehitised, ajamõõtmine, mehaanika; avalikud hooned ja eraehitised; linnaplaneerimine.
 
''II raamat.'' Arhitektuuri areng ja ehitusmaterjalid.
 
''III raamat.'' Templi ehitusehitamine.
 
''IV raamat.'' Templite tüübid;, orderite programm;, proportsiooni teooriaproportsiooniteooria.
 
''V raamat.'' Ühiskondlikud hooned, teatri ehitusehitamine.
 
''VI raamat.'' Eramajad.
 
''VII raamat.'' EhitusmateralideEhitusmaterjalide kasutamine;, seinamaaling ja värviõpetus.
 
''VIII raamat.'' Veevärk ja veevarustus.
 
''IX raamat.'' Päikese süsteem;Päikesesüsteem, päikese- ja veekellad.
 
''X raamat.'' Seadmete ehitusehitamine ja mehhanismid. <ref name=":1" />
 
==Traktaadi mõju==
Vitruviuse traktaat on ta enda avastuste ja väljatöötatud tehnikate, aga samuti kõikide tollal kättesaadavate arhitekti elukutsega seotud tollal kättesaadavate teadmiste koondamine ühte teosesse. Erinevaid küsimusi käsitledes viitab Vitruvius nii enda kaasaegsetele kui vanematele autoritele.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Hanno-Walter Kruft|pealkiri=History of Architectural Theory: From Vitruvius to the Present|aasta=1994|koht=New York|kirjastus=Princeton Architectural Press|lehekülg=23}}</ref> Paljude viidatud autorite teosed pole säilinud ning meneid tunnemegi neidtuntaksegi ainult tänu Vitruviusele.
 
Vitruvius pidas lisaks hoonete projekteerimiseprojekteerimisele arhitekti kohustusteks ka erinevate mehhanismide (tõste-, piiramis- ja, laske-, ajamõõtmismehhanismidja ajamõõtmismehhanismide jne) väljatöötamist ja ehitamist, mistõttu oli arhitektile esteetika ja tehnikameetodite hea tundmise kõrval oluline ka teaduslike teooriate ja tehniliste aluste tundmine. Näiteks on ehituse ja linna planeerimine võimatu teadmisteta inimese füsioloogiast ja hügieenireeglitest ning kliimast ja looduslikest eripärasustest; ehitusmaterjalides pole võimalik orienteeruda teadmisteta botaanikast, geoloogiast ja mineroloogiast; teatreid pole võimalik ehitada akustika- ja muusikateooria teadmisteta; tõste- ja laskemehhanismide ehitus pole võimalik teadmisteta mehaanikast. <ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Hanno-Walter Kruft|pealkiri=History of Architectural Theory: From Vitruvius to the Present|aasta=1994|koht=New York|kirjastus=Princeton Architectural Press|lehekülg=24}}</ref>
 
Vitruviuse teos oli suunatud laiemale lugejate ringile, sh tellijale <ref name=":2" />, mistõttu hinnati traktaati juba kaasajal ning järgnevad põlved kirjutasid seda korduvalt ümber. Keskajal pöörati traktaadile tähelepanu vaid vajadusest lahendada mõnda tehnilist probleemi hoonete ja mehhanismide ehituses. VaremAlguses ei pööratud tähelepanu arhitektuuri esteetilisele väärtusele tähelepanu, kuid see muutus renessansiajastul, mil suurenes huvi arhitektuuri ja antiigiantiikaja kaanonite vastu. Just renessansi ajalRenessansiaegsed kunstnikud ja arhitektid töötasid välja arhitektuuri esteetika alused, mis põhinesid Vitruviuse põhimõttetelpõhimõtetel. See mõjutas kogu arhitektuuri mitmeteks sajanditeks. ▼
Naiteks ehituse ja linna planeerimine võimatu ilma teadmiste inimese füsioloogiast ja hügieeni reeglitest, ehitusala kliimast ja looduslikkest eripärasutsest; pole võimalik orienteeruda ehitusmaterjalides teadmisteta botaanikas, geoloogias ja mineroloogias; ehitada teatreid polnud võimalik ilma akustika- ja muusikateooria teadmisteta; polnud võimalik tõste- ja laskemehhanismide ehitus teoreetilise mehaanika teadmisteta. <ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Hanno-Walter Kruft|pealkiri=History of Architectural Theory: From Vitruvius to the Present|aasta=1994|koht=New York|kirjastus=Princeton Architectural Press|lehekülg=24}}</ref>
 
TarktaatiTraktaati kirjutati korduvaltpärast Vitruviust palju ümber, hiljem trükiti ja tõlgiti erinevatesse keeltesse. Vitruviuse töös tõstetatudtõstatatud probleemidprobleeme ja tema arhitektuuriarhitektuurikategooriaid kategooriad tõlgendatakse ja interpreteeritakseon läbi aegade erinevalt jatõlgendatud ning kuigi alati ei mõistetud Vitruviust õigesti, toetutiavaldas temale ning see avaldastoetumine tohutut mõju arhitektuuriteooriale peaaegu 19. sajandini. <ref name=":3" /> vahendades uni tänapäevani iidsete arhitektide teadmised ja saavutused.▼
Linnaplaneerimise juures pidas Vitruvius oluliseks inimese vajaduste ja füsioloogia ja hügieeni tundmist, samuti oli linnaplaneerimise juures oluline tunda ehitusala kliimat ja looduslikke eripärasid; ehitusmaterjalidega töötamise juures oli Vitruviuse meelest tähtis tunda botaanikat, geoloogiat ja mineraloogiat. Vitruvius rõhutab, et teatrite ehituse on vaja tunda nii akustikat kui ka muusikateoorita, tõste- ja laskemehhanismide ehituse juures oli oluline teoreetilise mehaanika tundmine.
 
== Vitruviuse arhitektuuri esteetikaarhitektuuriesteetika ==▼
▲Vitruviuse teos oli suunatud laiemale lugejate ringile, sh tellijale <ref name=":2" /> mistõttu hinnati traktaati juba kaasajal ning järgnevad põlved kirjutasid seda korduvalt ümber. Keskajal pöörati traktaadile tähelepanu vaid vajadusest lahendada mõnda tehnilist probleemi hoonete ja mehhanismide ehituses. Varem ei pööratud tähelepanu arhitektuuri esteetilisele väärtusele, kuid see muutus renessansiajastul, mil suurenes huvi arhitektuuri ja antiigi kaanonite vastu. Just renessansi ajal kunstnikud ja arhitektid töötasid välja arhitektuuri esteetika alused, mis põhinesid Vitruviuse põhimõttetel. See mõjutas kogu arhitektuuri mitmeteks sajanditeks.
Vitruviusest lähtuvalt, on arhitektuuri esteetikaarhitektuuriesteetika juured teaduslikkesteaduslikes uurimustes. Tol ajal oli laialdaselt levinud loodusfilosoofia kontseptsioon, eriti teooriad unuversaalsetestuniversaalsetest arvväärtustest ja proportsioonide suhetest. Inimkeha ehitust võrreldi nii universumi struktuuriga kui täpselt töötava mehhanismiga või esteetiliselt proportsionaalse hoonega. Vitruviuse näide, mille abil ta soovib tõestada proportsiooni teooriat, on tema katse sobitada inimese keha ringi ja ruudu geomeetriliste vormidega: laiali asetatud kätega inimese keha on paigutatud ruutu, mille ümber on ring, mille keskpunkt ühtib inimese naba asukohaga.<ref>{{Raamatuviide|autor=Hanno-Walter Kruft|pealkiri=History of Architectural Theory: From Vitruvius to the Present|aasta=1994|koht=New York|kirjastus=Princeton Architectural Press|lehekülg=27}}</ref> ▼
 
▲Tarktaati kirjutati korduvalt ümber, hiljem trükiti ja tõlgiti erinevatesse keeltesse. Vitruviuse töös tõstetatud probleemid ja tema arhitektuuri kategooriad tõlgendatakse ja interpreteeritakse läbi aegade erinevalt ja kuigi alati ei mõistetud Vitruviust õigesti, toetuti temale ning see avaldas tohutut mõju arhitektuuriteooriale peaaegu 19. sajandini <ref name=":3" /> vahendades uni tänapäevani iidsete arhitektide teadmised ja saavutused.
 
▲== Vitruviuse arhitektuuri esteetika ==
▲Vitruviusest lähtuvalt, on arhitektuuri esteetika juured teaduslikkes uurimustes. Tol ajal oli laialdaselt levinud loodusfilosoofia kontseptsioon, eriti teooriad unuversaalsetest arvväärtustest ja proportsioonide suhetest. Inimkeha ehitust võrreldi nii universumi struktuuriga kui täpselt töötava mehhanismiga või esteetiliselt proportsionaalse hoonega. Vitruviuse näide, mille abil ta soovib tõestada proportsiooni teooriat, on tema katse sobitada inimese keha ringi ja ruudu geomeetriliste vormidega: laiali asetatud kätega inimese keha on paigutatud ruutu, mille ümber on ring, mille keskpunkt ühtib inimese naba asukohaga.<ref>{{Raamatuviide|autor=Hanno-Walter Kruft|pealkiri=History of Architectural Theory: From Vitruvius to the Present|aasta=1994|koht=New York|kirjastus=Princeton Architectural Press|lehekülg=27}}</ref>
 
Vitruviuse raamatute algjoonised, algsed pole teada ja säilinud, sest iga hilisem ümberkirjutaja lisas omapoolsed. Kõige tuntum on [[Leonardo da Vinci|Leonadro da Vinci]] "Vitruviuse mees". Vitruviuse järgi proportsioonidel on kogemuslik väärtus mis on tuletatud inimese kehast s.t. pole absoluutväärtus. Näiteks, eramajade ehituses, soovitab Vitruvius proportsioonide suhest kõrvale kalduda.<ref>{{Raamatuviide|autor=Hanno-Walter Kruft|pealkiri=History of Architectural Theory: From Vitruvius to the Present|aasta=1994|koht=New York|kirjastus=Princeton Architectural Press|lehekülg=28}}</ref>
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Vitruvius"