Inglismaa: erinevus redaktsioonide vahel

 

====Vallatasand====

Vallad on ringkondade ja tervikomavalitsuste allüksused, mille keskmes on tavaliselt küla või väikelinn. Valdade rahvaarv varieerub mõnesajast inimesest kuni mitmekümne tuhandeni. Suurima elanikkonnaga on [[Somerset]]is asuv [[merekuurort]] [[Weston-super-Mare]], kus elab üle 70 000 inimese.

 

 

====Eristaatus====

Eristaatust (lad ''sui generis'') omavad Inglismaal kaks omavalitsusüksust.

 

{{Vaata|Inglismaa ajalugu}}

===Keldi Britannia===

 

Keldi kultuur jõudis Britanniasse umbes [[600 eKr|600. aastal eKr]]. Uuem laine koos meisterliku metallikunstiga, millest on säilinud pronkspeeglid ja mustritega kaunistatud kilbid, järgnes umbes [[250 eKr|250. aastal eKr]]. Lääne poole liikumine on jälgitav Briti saarte keelte põhjal. Vanem [[oifeli keel]] peegeldub Iirimaa ja Põhja-Britannia [[gaeli keel]]es. Braitoni keelerühmast kujunesid aga välja [[kõmri keel|kõmri]], [[korni keel|korni]] ja [[bretooni keel]] ning ilmselt ka [[piktide keel]] mõnel pool Šotimaal. Roomlaste tulekuni ja ka sajandeid pärast seda elasid keldid kõikjal üle kogu Briti saarte. Mandri lääneserval, Britannias ja [[Cornwall]]is ning eelkõige [[Wales]]is ja Iirimaal leidsid keldid endale püsivama elupaiga<ref name="Allan" />.

{{vaata|Keldid}}

===Suurbritannia saare lõunaosa Rooma Impeeriumi provintsina===

Nimi "[[Britannia]]" on [[ladina keel|ladinakeelne]]. Seda kasutasid muinasroomlased umbes [[55 eKr|55. aastast eKr]]. Nime päritolu ei ole teada, kuid arvatakse, et see tuleb keldi sõnast ''Pritani'' (ee värvitud), sest Briti saarte elanikud tegid kehamaalinguid ja tätoveeringuid. Vanakreeka meresõitja [[Pytheas]] külastas [[4. sajand eKr|4. sajandil eKr]] Pretaani saari. Inglismaa on oma nime ([[ladina keel|lad]] ''Anglia'', [[inglise keel|ingl]] ''England'') saanud [[germaanlased|germaani]] [[hõim]]u [[anglid|anglite]] järgi. Anglid asusid teiste germaani hõimude seas praeguse Inglismaa alale elama [[5. sajand]]il ja rajasid seal kolm kuningriiki.

{{vaata|Britannia}}, ''[[Caractacus]]'', ''[[Medway lahing]]'', ''[[Caeri lahing]] ([[51]])'', ''[[Cartimandua]]'', ''[[Britannica provints]]''

 

Inglismaa, [[Suurbritannia saar]]e lõunapoolse osa vallutasid 44. aastal [[Vana-Rooma keiser]] [[Claudius]]ele allunud 4 [[leegion]]it. Alade lõplik alistamine kestis ligi 40 aastat<ref name="kl6er" />. [[Britannica provints]]i valitsesid Rooma väejuhid [[Traianus]] ([[Vana-Rooma keiser]] aastail 98–117) ja [[Hadrianus]] (Vana-Rooma keiser aastail 117–138). Hadrianus pidas korduvalt sõdu alistamata [[šotlased|šoti]] hõimudega [[Suurbritannia saar]]e põhjaosas. Rooma riigi [[Rooma provintsid|provintsi]] [[Britannia]] valduste keskus oli [[1. sajand|1.]]–[[5. sajand]]il London (''Londinium'').

{{vaata|Rooma keisririik}}

 

 

===Anglosaksi Inglismaa===

{{vaata|Anglosaksi Inglismaa}}

 

Anglid ja saksid rajasid Inglismaale mitu kuningriiki, traditsiooniliselt arvatakse neid olevat seitse ([[heptarhia]]): [[Northumbria]], [[Mercia]], [[Ida-Anglia]], [[Essex]], [[Kent]], [[Sussex]] ja [[Wessex]]. [[927]]. aastal liitis kuningas [[Athelstan]] need [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa kuningriigiks]]. Skandinaavia viikingite esimesed rüüsteretked Briti saartele 8. sajandi lõpul olid peamiselt kirikutesse ja kloostritesse, mida peeti rikkuse keskusteks. [[Anglosaksi kroonika]] kohaselt rüüstati püha [[Lindisfarne]]'i saar aastal 793. Rüüsteretked lõppesid seejärel umbes 40 aastaks. Umbes aastast 835 hakkasid rüüsteretked aga üha regulaarsemalt toimuma. 860. aastatel korraldasid taanlased rüüsteretkede asemel sissetungi. Aastal 865 saabus suur armee ja kümne aasta jooksul langesid peaaegu kõik anglosaksi kuningriigid sissetungijate kätte. Vaid [[Wessexi kuningriik]] püsis. Wessexi anglosaksi kuningas [[Alfred Suur|Alfred]] moodustas 878. aastal armee, mis võitis viikingite armeed [[Edingtoni lahing]]us. Lõpuks andsid taanlased alla ja nende juht [[Guthrum]] nõustus taanduma Wessexist ja lasi end ristida. Järgnes [[Alfredi ja Guthrumi leping|rahuleping]] Alfredi ja Guthrumi vahel, milles sätestati taanlaste ala ([[Danelaw]]) ning Wessexi ala. Wessexi kuningriik kontrollis osa keskmaast ja kogu lõunat, välja arvatud Cornwalli, mis oli endiselt brittide käes. Taanlastele kuulusid põhjaosa ning East Anglia.

 

===Danelaw Inglismaa===

Skandinaavia [[viikingiaeg|viikingiajal]] sooritasid viikingid sõja- ja röövretki Ida-Inglismaale, kus nad [[9. sajand]]i teisel poolel allutasid Inglismaa piirkondlikud kuningad ning kehtestasid aastateks 886–954 Ida- ja Põhja-Inglismaal taanlaste ülemvõimu.

{{Vaata|Danelaw}}

===Anglonormanni Inglismaa===

1066. aastal tungis Inglismaale [[Normandia hertsogiriik|Normandia]] [[Normandia hertsog|hertsog]] [[William I|Guillaume]], alustades [[Normanni vallutus Inglismaal|normanni vallutust Inglismaal]]. [[Normandia hertsogiriik|Normandia hertsog]] Guillaume II võitis [[Hastingsi lahing]]us anglosakse ja tõusis [[1066|1066. aastal]] [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa]] troonile William I nime all. [[Normanni dünastia]] valitses Inglismaal kuni [[Plantagenetid|Plantageneti dünastiani]] 1154. aastal.