|
| asendikaardi_link = Ida-Preisimaa (punane) [[Saksamaa keisririik|Saksamaa keisririigi]] koosseisus
}}
'''Ida-Preisimaa''' ([[saksa keel|saksa keeles]]: ''Ostpreußen''; [[Ladina keel|ladina keeles]]: ''Borussia orientalis'') oli Preisimaa regiooni põhiosa [[Läänemeri|Läänemere]] kaguosa Preisimaa regiooni põhiosakagurannikul 13. sajandist kuni [[II maailmasõda|II maailmasõja]] lõpuni 1945. aasta mais.<ref>The Columbia Encyclopedia, Sixth Edition (2008), East Prussia</ref>
Aastatel 1772-18291772–1829 ja 1878-19451878–1945 oli [[Ida-Preisimaa provints]] [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigiKuningriigi]] osa, milleselle pealinnakspealinna oli [[Königsberg]]. ▼
▲Aastatel 1772-1829 ja 1878-1945 oli [[Ida-Preisimaa provints]] [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] osa, mille pealinnaks oli [[Königsberg]].
==Ajalugu==
Ida-Preisimaa asus suurestienamjaolt vanade [[preislased|preislaste]] ürgsetel aladel. 13. sajandil vallutativallutas aladneed [[ristisõjad|ristisõja]] käigus [[Teutooni ordu]] poolt. ÜrgelanikestPõliselanikest [[baltlased]], kes invasiooni üle elasid, [[ristimine|ristiti]]. Järgnevatel sajanditel toimuva [[saksastamine|saksastamise]] ja [[kolonisatsioon|kolonisatsiooni]] tagajärjel sai sakslastest peamine [[etniline grupp]] ning preislastest, [[poolakad|poolakatest]] ja [[leedulased|leedulastest]] said vähemusrahvad. Alates 13. sajandist kuulus Ida-Preisimaa [[Saksa ordu]] valduste hulka.
{{Vaata|Saksa ordu}}
1466. aastal sõlmitud teise [[Teine Thorni teine rahu|Thorni teise rahurahulepingu]] tagajärjel sai sellest [[Poola kuningriik|Poola kuningriigiKuningriigi]] osa. Pärast orduvalduste ilmalikuks muutmist 1525. aastal sai provintsist [[Preisimaa hertsogkond]].<ref>Ostpreußen: The Great Trek</ref> Vana [[vanapreisi keel|preisi keel]] suri välja 17. sajandil või 18. sajandi alguses.<ref>''Encyclopædia Britannica'': Old-Prussian-language; Gordon, Raymond G., Jr. (ed.): Ethnologue: Languages of the World, 2005, Prussian</ref>
{{Vaata|Preisimaa hertsogkond}}
Pärast endise [[Saksa ordu]] [[kõrgmeister|kõrgmeistri]] ja esimese [[AlbrechtPreisimaa Hohenzollernhertsog|AlbrechtPreisi Hohenzollernihertsogi]], esimese [[PreisimaaAlbrecht hertsogHohenzollern|PreisiAlbrecht hertsogiHohenzollerni]], surma aastal 1568, sai [[Joachim II]]-st, [[Brandenburgi kuurvürst|Brandenburgi kuurvürstist]], [[Joachim II]]-st [[Preisimaa hertsogiriik|Preisimaa hertsogiriigi]] kaaspärija. Albrecht Hohenzollerni poeg [[Albrecht Friedrich]] oli alles 14-aastane ning seetõttu valitses tema eest esialgu regentnõukogu. 1577. aastal võtsid [[Hohenzollernid|Hohenzollernite]] suguvõsa kaasregendid Albrecht Friedrichilt valitsemise üle Albrechti pojalt, [[Albrecht Friedrich]]ilt. Hertsog Albrecht Friedrich suri 1618. aastal vaimuhaigena ja meessoost järglasteta.
{{Vaata|Brandenburg-Preisimaa}}
[[1618]]. aastal muutus Preisimaa hertsogiriigi omanik pärimise teel taaskordjälle, ningriik läks [[personaalunioon]]i kaudu Brandenburgi Hohenzollernite valdusesse,. uutUut ühise personaaluniooni all valitsetavat territooriumi kutsuti [[Brandenburg-Preisimaa|Brandenburg-Preisimaaks]]. Hohenzollernite suguvõsa maa-alad asusid seega [[Frangimaa]]l, [[Brandenburgi kuurvürstiriik|Brandenburgis]], Ida-Preisimaal ning mujal.
[[Hohenzollernid|Hohenzollernite]] dünastia [[Brandenburgi markkrahvkond|Brandenburgi markkrahvkonna]] ja [[Preisimaa hertsogkond|Preisi hertsogkonna]] (ajalooline kaksiknimetus [[Brandenburg-Preisimaa]]) baasil moodustus Preisi kuningriik. Alates [[1618]]. aastast valitsesid mõlemat [[personaalunioon]]i kaudu [[Hohenzollern]]id. [[1656]]. aastal sõlmitud [[Labiau leping]] ja [[1657]]. aastal sõlmitud [[Brombergi leping]] andsid Hohenzollernitele täieliku võimu [[Preisimaa]] üle.
[[Pilt:Prussia (political map before 1905).jpg|thumb|360px|12 Preisimaa provintsi 1895. aasta kaardil.]]
[[1701]]. aastal nimetas [[Brandenburgi markkrahv]] [[Friedrich I (Preisimaa)|Friedrich III]] end Friedrich I nime all [[Preisimaa kuningas|Preisimaa kuningaks]], valitsedes [[personaalunioon]]iga nii Brandenburgi jakui ka Preisimaad.
{{Vaata|Preisimaa kuningriik}}, ''[[Preisimaa provintsid]]''
Preisi kuningriigis oli Ida-Preisimaa üks kuningriigi Idaprovintsidestidaprovintsidest:
*[[Brandenburgi provints]] (pealinn [[Potsdam]])
*[[Pommeri provints]] ([[Stettin]])
*[[Sileesia provints]] ([[Breslau]])
*[[Poseni provints]] ([[Posen]]), kuni 1848. aastani [[Poseni suurhertsogkond]]
*[[Lääne–PreisiLääne-Preisi provints]] ([[Danzig]]), (endine [[Kuninglik PreisiPreisimaa]])
*[[Ida–PreisiIda-Preisi provints]] ([[Königsberg]]), (endine [[Preisi hertsogiriik]] ja [[Ermland]]).
[[1829]]. aastal moodustati Lääne–Lääne- ja Ida–PreisiIda-Preisi provintside ühendamisega [[Preisi provints]], mis [[1878]]. aastal lahutati taas Lääne–Lääne- ja Ida–PreisiIda-Preisi provintsideks.
[[Pilt:Provinces of Prussia (1914).svg|thumb|right|300px|Preisimaa provintsid [[Saksa keisririik|Saksa keisririigis]], 1914.]]
Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimestesimest maailmasõda]] ja Saksa keisririigi langust taastati Preisi kuningriik vabariikliku valitsusega kui [[Preisimaa Vaba Riik]]. See pidi loovutama peaaegu kõik [[Poseni provints|Poseni]] ja [[Lääne-Preisimaa]] provintsidele kuulunud territooriumid äsjaloodudäsja loodud [[II Rzeczpospolita|Poola]] riigile ja [[Rahvasteliidu mandaat|Rahvasteliidu mandaadiga]] [[Danzigi vabalinn]]ale, ning Rahvasteliidu mandaadile [[Memeli piirkond|Memeli piirkonnas]] (varem Ida-Preisimaa).
{{Vaata|Preisimaa Vaba Riik}}
Pärast [[Versailles' rahu]] oli Ida-Preisimaa eraldatud [[Saksa Riik|Saksa Riigist]] [[Poola koridor]]i näol<nowiki/>ga.
[[Pilt:Poola koridor.png|pisi|left|Poola koridor 1923–1939]]
Preisimaa ja selle provintsid eksisteerisid ametlikult edasi, kuigi poliitilise kontrolli võttis lõpuks üle [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei]] pärast oma võimuletõusu aastal 1933. Nii Preisimaa kui ka [[Kolmas Riik]] kaotati pärast [[Teine maailmasõda|Teiseteise maailmasõja]] lõppu aastal 1945.
Vastaval [[Potsdami konverents]]i otsusele jäi [[Preisimaa]] kirdeosa koos Königsbergiga [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] valdusse. [[Venemaa Föderatsioon]]i koosseisus on Kaliningradi oblasti ala (endise Ida-Preisimaa põhjapoolne kolmandik) Teiseteise maailmasõja lõpust. Lõunaosa läks Poolale (vaata [[Warmia-Masuuria vojevoodkond]]).
{{Vaata|Kaliningrad}}, ''[[Kaliningradi oblast]]''
{{Pooleli}}
| 