Kuulipilduja: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida:
[[Pilt:IMI-Negev006a.jpg|pisi|Iisraeli kuulipilduja [[Negev]]]]
[[Pilt:Ksp58.jpg|pisi|Kuulipilduja [[FN MAG]] [[Rootsi]]s toodetud variant KSP 58 koos varuvintraua vutlari (ülal), hoolduskomplekti (vasakul), lindikasti ja laetud lindi (all) ning relvale kinnitatud lindi ja seda hoidva linditaskuga]]
'''Kuulipilduja''' on
==Omadused==
9. rida:
Kuulipildujast tulistatakse lühikeste (kuni 10 lasku) ja pikkade valangutega (kuni 30 lasku) või pidevtulega (kuni padrunid lindis või salves lõpevad). Praktiline laskekiirus on 100–300, tehniline laskekiirus (kadents) 500–3000 lasku minutis, sihikuline laskekaugus 800–1500 meetrit.
Tehniline laskekiirus on maksimaalne võimalik laskude arv ajaühikus pideva tulistamise korral<ref>[[Tehnikaleksikon]], lk 501</ref>, aga
[[Nõukogude armee]] relvastusse kuulus Pavel Gorjunovi konstrueeritud kuulipilduja, mille kaliiber oli 7,62 mm, sihtlaskekaugus 2 km, [[tehniline laskekiirus]] 600–700 lasku minutis ja [[lahingulaskekiirus]] 250–300 lasku minutis.<ref name=Tehnikaleksikon>Tehnikaleksikon, lk 245</ref>
==Liigitamine==
Kuulipildujaid liigitatakse kaliibri järgi [[kergekuulipilduja|kerge]]-, [[raskekuulipilduja|raske]]- ja [[keskmise kaliibriga kuulipilduja]]teks. Kergekuulipilduja on laetav padrunitega, mille kuuli kaliiber on 6½–8 mm. Raskekuulipilduja kaliiber on 12–15 mm. Kaliibrilt nende vahele jäävat kuulipildujat nimetatakse keskmise kaliibriga relvaks.<ref name=Tehnikaleksikon/>
Suurekaliibrilised ehk raskekuulipildujad on tavaliselt kaliibriga 12,7 või 14,5 mm, laskeasendis on need [[statiiv]]il või [[lafett|lafetil]]. Eesti Kaitsevägi kasutab raskekuulipildujat [[M2 Browning]].
21. rida:
==Kasutamine==
Kuulipildujat teenindab tavaliselt
[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] seaduste järgi eristab kuulipildujat automaat-käsitulirelvast see, et kuulipildujat teenindab mitte üks sõdur, vaid mitmest sõdurist koosnev meeskond. On olemas ka tulirelvi, mida kasutab nii üksikvõitleja kui ka meeskond. USA seaduste järgi tähendab see, et sama relva saab kasutada nii automaatpüssina kui ka kuulipildujana.
27. rida:
==Ajalugu==
[[Pilt:Puckle gun Photo.jpg|pisi|Puckle'i kuulipilduja koopia]]
Esimese teadaoleva mitmelasulise relva konstrueeris [[London]]i [[jurist]] [[James Puckle]] ja [[patent]]eeris selle [[15. mai]]l [[1718]]. See oli [[
[[1777]] pakkus [[relvasepp]] [[Joseph Belton]] [[Kontinentaalkongress]]ile relva, millega sai tulistada 5 sekundi jooksul 20 lasku. USA Kongress soovis, et Belton ehitaks 100
[[19. sajand]]i alguses ja keskel leidsid laiemat kasutust mitmelasulised relvad, mida [[Osmanite riik|Türgis]] toodeti juba [[16. sajand]]i alguses. Iga lasu jaoks oli omaette eraldi raud ja mõni selline
[[1861]] esitles Wilson Agar USA presidendile [[Abraham Lincoln]]ile üheraudset kuulipildujat. Lincoln oli sellest sedavõrd vaimustuses, et ostis otsekohe 10 kuulipildujat ja tellis veel lisaks 54. Konservatiivne USA kaitseministeerium seevastu umbusaldas [[Agari kuulipilduja]]t, mistõttu seda kasutati [[USA kodusõda|USA kodusõjas]] strateegiliselt tähtsusetutes rindelõikudes. Agari kuulipilduja raud kippus üle kuumenema, mistõttu kuulipilduja juurde kuulus kaks varurauda: kuumaks läinu kruviti maha ja
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-1983-109-14A, Frankreich, MG-Schütze.jpg|pisi|Saksa sõdur kuulipildujaga [[MG 42]]]]
9. mail 1865 patenteeris [[Richard Jordan Gatling]] [[USA|Ameerika Ühendriikides]] oma hiljem kurikuulsaks saanud [[Gatling]]i kuulipilduja, mis oli üks esimesi töökindlaid suure laskekiirusega tulirelvi. Oma sõnul leiutas ta kuulipilduja selleks, et vähendada sõjaväes vajalike sõdurite arvu ning seetõttu ka sõjaväelastele osaks saavate haigus- ja vigastusjuhtude arvu ning näidata, kuivõrd mõttetu on sõda. Gatlingi kuulipilduja oli mitme rauaga, käsitsi väntajamist raudade pöörlemisega, automaatselt laaduv, kuid vajas iga lasu jaoks eraldi vajutamist päästikule. USA kodusõjas seda relva ametlikus relvastuses ei olnud, USA sõjaväe relvastusse võeti see alles [[1866]]. Hiljem relvastusse võetud ja täiustatud Gatling kuulipildujaga saavutati laskekiirus (kadents) 4000 kuni 6000 lasku minutis. Gatling kuulipilduja raudade pöörlemapanemiseks kasutatakse tänapäeval näiteks [[elektrimootor]]it. Gatlingi kuulipildujat kasutati näiteks [[Salpeetrisõda|Salpeetrisõjas]], [[Prantsuse-Preisi sõda|Prantsuse-Preisi sõjas]] ja [[Hispaania-USA sõda|Hispaania-USA sõjas]]. USA sõjaväes arvati kõik Gatlingi kuulipildujad kasutusest välja [[1911]] kui moraalselt vananenud.
Esimese massiliselt kasutatava kuulipilduja konstrueeris [[Hiram Maxim]]. See oli üheraudne vesijahutusega, laadus ja tulistas automaatselt. Algselt kasutati Maksim kuulipildujat [[Buuri sõda|Buuri sõjas]]. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal kasutati juba kergekuulipildujaidki, näiteks [[Lewis (kuulipilduja)|Lewis]] ja [[Madsen (kuulipilduja)|Madsen]].
==Viited==
| |||