Kuulipilduja: erinevus redaktsioonide vahel

'''Kuulipilduja''' on automaatlaadimisegatäisautomaatse laadimisega [[tulirelv]], mis on valmistatudkonstrueeritud laskmisekstulistamiseks [[padrun]][[laskemoon]]aga, põhiliselt [[valang]]utega tuletoetuseks .

Valangutega laskmise hõlbustamiseks on kuulipildujal tuletäpsuse stabiilsust parandavad omadused, põhiliselt suurem kaal, pikema ja (raua)paksema seinaga pikkusraud. Laadimiseks kasutatakse lasu ajal [[püssirohi|püssirohu]] põlemisest tekkiva [[gaas]]i survet rauaõõnega ühenduses oleva ava kaudu, harvem raualuku [[tagasilöök]]i. [[Padrun (laskemoon)|Padrunid]] antakse ette lindist või [[salv(relvastus)|salvest]]. KergeltKiiresti kuumenevakuumenevat vintraua jahutamiseksvintrauda rakendataksejahutab tavaliselt õhkjahutustõhk. Samuti võibsaab kuulipilduja vintrauda vahetada komplektis oleva varuraua vastuvarurauaga.

Kuulipildujast tulistatakse lühikeste (kuni 10 lasku), ja pikkade valangutega (kuni 30 lasku) või pidevtulega (kuni padrunid lindis või salves lõpevad). [[Lahingulaskekiirus]]Praktiline laskekiirus on 100–300, [[tehniline laskekiirus]] (kadents) 500–3000 lasku minutis, sihikuline laskekaugus 800–1500 meetrit. Kuulipilduja tööpõhimõtet on rakendatud ka [[püstolkuulipilduja]]s.

Kuulipildujaid liigitatakse kaliibri järgi [[kergekuulipilduja|kerge]]-, [[raskekuulipilduja|raske]]- ja [[keskmise kaliibriga kuulipilduja]]teks. Kergekuulipilduja on laetav [[vintpüss]]ipadrunitegapadrunitega jamille sellekuuli kaliiber on 6½–8 mm. Raskekuulipilduja kaliiber on 12–15 mm. Kaliibrilt nende vahele jäävat kuulipildujat nimetatakse keskmise kaliibriga relvaks.<ref name=Tehnikaleksikon/>

Suurekaliibrilised ehk raskekuulipildujad on tavaliselt kaliibriga 12,7 või 14,5 mm, laskeasendis on nadneed [[statiiv]]il või [[lafett|lafetil]]. Eesti Kaitsevägi kasutab raskekuulipildujat [[M2 Browning]].

Kuulipildujat teenindab tavaliselt kas üksik[[sõdur]]it, kuulipilduja[[lahingupaar]] või kuulipilduja[[Grupp (sõjandus)|grupp]]. Kuulipilduja kuulub tavaliselt iga jalaväejao relvastusse.

[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] seaduste järgi eristab kuulipildujat automaadistautomaat-käsitulirelvast see, et kuulipildujat teenindab rohkemmitte kuiüks ühest isikust koosnev meeskondsõdur, agavaid automaadistmitmest lasebsõdurist ükskoosnev inimenemeeskond. MaailmasOn leidubolemas relvika tulirelvi, mida võib kasutadakasutab nii üksikvõitleja kui ka meeskond. USA seaduste järgi tähendab see, et sama relva saab kasutada nii automaadiautomaatpüssina kui ka kuulipildujana.

Esimese teadaoleva mitmelasulise relva konstrueeris [[London]]i [[jurist]] [[James Puckle]] ja [[patent]]eeris selle [[15. mai]]l [[1718]]. See oli [[vintlukk|vintlukuga]] revolver[[kahur]], mismillega võissai enne uut laadimistlaadimisvajadust tulistada 9 lasku, seisiskinnitatud statiivilstatiivile ja oli ette nähtud kasutamiseks [[laev]]adel. Selle relva kaliiber oli 1 toll ehk 25,4 mm ja, Puckle'i sõnade järgi võis sellega tulistada nii ümmargusi kuule [[kristlus|kristlaste]] kui kandilisi kuule [[islam|türklaste]] pihta. Relv oli omast ajast nii palju ees, et seda ei hakatudtaibatud omas ajas kasutusele tootmavõtta.

[[1777]] pakkus [[relvasepp]] [[Joseph Belton]] [[Kontinentaalkongress]]ile relva, mismillega tulistakssai tulistada 5 sekundi jooksul 20 lasku. USA Kongress soovis, et Belton ehitaks 100 vintlukuga [[musket]]it vastavalt ümber, aga ei jõudnudsaanud leiutajaga kokkuleppele: väidetavalt nõudis Belton liiga suurt tasu.

[[19. sajand]]i alguses ja keskel saidleidsid populaarsekslaiemat kasutust mitmelasulised relvad, mida [[Osmanite riik|Türgis]] toodeti juba [[16. sajand]]i alguses. Iga lasu jaoks oli omaette torueraldi raud ja mõni neistselline relvn tulistas igastmitmest torust korraga, agamõnest mõndrelvast sai ka igast rauast ükshaaval tulistada. Selliste relvade seas oli niihästi kahureid kui [[püstol]]eid.

[[1861]] esitles Wilson Agar USA presidendile [[Abraham Lincoln]]ile ühetorulist ja mitmelasulistüheraudset kuulipildujat. Lincoln oli sellest sedavõrd vaimustuses, et ostis otsekohe 10 kuulipildujat ja tellis veel lisaks 54. Konservatiivne USA kaitseministeerium seevastu oli konservatiivne ja umbusaldas [[Agari kuulipilduja]]t, mistõttu neidseda kasutati [[USA kodusõda|USA kodusõjas]] strateegiliselt tähtsusetutes rindelõikudes. Agari kuulipilduja toruraud kippus üle kuumenema, mistõttu kuulipilduja juurde kuulus kaks varutoruvarurauda: kui toru liiga kuumaks läks,läinu kruviti see maha ja jahe varutoru kruviti selle asemele. Agari kuulipildujal oli ka kuulipildureidlaskurit kaitsev kilp, mis andis sellele kuulipildujale üsna tänapäevase väljanägemise.

[[Pilt:GermanBundesarchiv Bild 146-infantry1983-marching109-MG34-poland14A, Frankreich, MG-1939Schütze.pngjpg|pisi|Saksa sõdur kuulipildujaga [[MG 3442]]]]

Samal 18619. aastalmail leiutas1865 patenteeris [[Richard Jordan Gatling]] [[GatlingiUSA|Ameerika kuulipilduja|kuulipildujaÜhendriikides]] ningoma patenteerishiljem sellekurikuulsaks saanud [[1862Gatling]].i kuulipilduja, mis oli üks esimesi töökindlaid suure laskekiirusega aastaltulirelvi. Oma sõnul leiutas ta kuulipilduja selleks, et vähendada sõjavägedessõjaväes vajalike sõdurite arvu ning seetõttu ka sõjaväelastele osaks saavate haigus- ja vigastusjuhtude arvu ning näidata, kuivõrd mõttetu on sõda. Gatlingi kuulipilduja oli mitme torugarauaga, jakäsitsi laadisväntajamist automaatseltraudade pöörlemisega, kuid ei tulistanud automaatselt: ta vajas inimestlaaduv, keskuid vajas iga lasu jaoks eraldi vajutaksvajutamist päästikule. KodusõjasUSA kodusõjas seda ametlikultrelva ametlikus relvastuses ei kasutatudolnud, USA sõjaväe relvastusse võeti see alles [[1866]]. Hiljem täiustatirelvastusse Gatlingivõetud kuulipildujatja korduvalttäiustatud jaGatling kuulipildujaga saavutati laskekiirus 1500(kadents) 4000 kuni 6000 lasku minutis. KunaGatling inimenekuulipilduja eiraudade suudapöörlemapanemiseks niikasutatakse kiiresti päästikule vajutada, siis paigaldati sellekstänapäeval kuulipildujalenäiteks [[elektrimootor]]it. Gatlingi kuulipildujat kasutati näiteks [[Salpeetrisõda|Salpeetrisõjas]], [[Prantsuse-Preisi sõda|Prantsuse-Preisi sõjas]] ja [[Hispaania-USA sõda|Hispaania-USA sõjas]]. USA sõjaväes arvati kõik Gatlingi kuulipildujad kasutusest välja [[1911]] kui moraalselt vananenud.

Esimese tänapäevasemassiliselt kasutatava kuulipilduja konstrueeris [[Hiram Maxim]]. See oli ühe torugaüheraudne, laadis automaatseltlaadus ja ka tulistas automaatselt,. ilmaAlgselt etkasutati igaMaksim lasu jaoks oleks vaja olnud päästikule vajutada. Seda kasutatikuulipildujat [[Buuri sõda|Buuri sõjas]]. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal valmistatikasutati juba kergekuulipildujaidki, näiteks [[Lewis (kuulipilduja)|Lewis]] ja [[Madsen (kuulipilduja)|Madsen]].