Erinevus lehekülje "Joseph John Thomson" redaktsioonide vahel

resümee puudub
| märkused =
}}
'''Joseph John Thomson''' ([[18. detsember]] [[1856]] [[Manchester]] – [[30. august]] [[1940]] [[Cambridge]]) oli inglise [[füüsik]]. KatsetegaKatsetele tuginedes jõudis ta järeldusele, et loodusesaatom pole eksisteerivadväikseim [[elementaarlaeng]]udosake looduses. Thomson uuris katoodkiiri ja leidis, et neid saab elektrivälja ja magnetväljaga kallutada. Sellest sai ta järeldada, et kiired koosnevad laenguga osakestest. Nende osakeste nimeks sai [[elektron]]. Elektronide laeng osutus negatiivseks. Kaudselt määras Thomson ka elektroni massi. Leides, et osake on umbes 2000 korda kergem väikseimast (vesiniku) aatomist oli ta avastanud elementaarosakese, millest aatom koosneb. Elementaarlaengute olemasolu kinnitas ja mõõtis täpsemalt [[1912]]. aastal ameerika füüsik [[Robert Millikan]].
[[elektriväli|elektrivälja]] ja [[magnetväli|magnetväljaga]] kallutada. Sellest sai ta järeldada, et kiired koosnevad laenguga osakestest. Nende osakeste nimeks sai [[elektron]]. Elektronide laeng osutus negatiivseks. Kaudselt määras Thomson ka elektroni [[mass]]i. Ta leidis, et osake on umbes 1000 korda kergem väikseimast tol ajal tuntud laenguga osakesest, [[vesinik]]u [[ioon]]ist. Seega oli ta avastanud uue osakese, millest [[aatom]] koosneb. Elementaarlaengute olemasolu kinnitas ja mõõtis täpsemalt [[1912]]. aastal ameerika füüsik [[Robert Millikan]].
 
Aatomist väiksema osakese avastamine võimaldas Thomsonil kujundada aatomi sisemist olemist kajastava mudeli. [[Thomsoni aatomimudel|Thomsoni loodud aatomimudel]]it on nimetatud [[Thomsoni aatomimudel|pudingimudeliks]]: selle järgi on [[aatom]] nagu ühtlane positiivse laenguga "puding", milles on "rosinateks" elektronid.
 
TaSir J.J.Thomson pälvis [[1906]]. aastal [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]].
 
==Välislingid==