Erinevus lehekülje "Struve geodeetiline kaar" redaktsioonide vahel

P
link par (+ masintoim) using AWB
(täiendatud)
P (link par (+ masintoim) using AWB)
[[Pilt:Struve meridiaan.svg|thumb|280px]]
'''Struve geodeetiline kaar''' on [[Friedrich Georg Wilhelm Struve]] eestvõtmisel aastatel [[1816]]–[[1855]] [[Maa (planeet)|Maa]] kuju ja suuruse mõõtmiseks rajatud [[triangulatsioon]]iahel, mis ulatub [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämere]] äärest [[Must meri|Musta mere]] äärde.
Kaare ulatus põhjast lõunasse on 2821.833 &nbsp;km (= 25"20'08"). Loomise ajal ja veel rohkem kui sajand hiljem oli see pikim mõõdetud meridiaanikaar.<ref name="unesco">[http://whc.unesco.org/archive/advisory_body_evaluation/1187.pdf Struve Geodetic Arc No 1187] whc.unesco.org Kasutatud 25.08.2012.</ref> See läbib praeguse [[Norra]], [[Rootsi]], [[Soome]], [[Venemaa]], [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]], [[Valgevene]], [[Moldova]] ja [[Ukraina]] territooriumi.
 
Kaare moodustanud võrgustik koosnes 258 põhikolmnurgast ja 265 peamisest mõõdupunktist, kasutati kümmet baasijoont. Katko (Simuna) - Võivere baasijoone merepinnale taandatud pikkuseks sai Struve 4512.280 m, GPS-mõõtmised 2002. aastal 4512.293 m, erinevus oli 14 &nbsp;mm. <ref>Mets, U. F.G.W. Struve meridiaanikaar.Geodeet 25(49), 2002, 3-10.</ref> Mõõtmistulemusi avaldas Struve "Arc du Méridien de 25° 20’ entre le Danube et la Mer Glaciale mésure depuis 1816 jusqu’en 1855" (Struve, 1860) kahes köites, tulemusi kokkuvõttev kolmas köide jäi Struve haigestumise tõttu avaldamata.
 
Kogu kaar on jaotatav 12 segmendiks, igaüht neist saab kasutada ühe meridiaanikraadi pikkuse määramiseks. Need 12 kaarelõiku näitasid, et Maa ei ole [[sfäär]]. Struve sai lapikuse parameetri väärtuseks 1:294.73. Tänapäevaste tulemustega võrdlus annab kogu mõõdetud kaare veaks 1/200000, ehk 5 &nbsp;mm kilomeetri kohta.<ref>http://struvearc.wikidot.com/history Struve Geodetic Arc</ref>
 
Algsetest triangulatsioonipunktidest on teadaolevalt säilinud 34; neist neli on Norras, neli Rootsis, kuus Soomes, kaks Venemaal, kolm Eestis, kaks Lätis, kolm Leedus, viis Valgevenes, üks Moldovas ja neli Ukrainas.<ref name="unesco"/>
 
Alates [[2005]]. aastast kuulub Struve geodeetiline kaar [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.
 
 
==Maailmapärandi hulka kuuluvad punktid==
[[Pilt:Tartu Observatory 2008.JPG|thumb|[[Tartu Tähetorn]] - Struve meridiaanikaare esimene punkt]]
[[Pilt:F. G. W. Struwe meridiaanikaare mõõtmise Simuna-Võivere baasijoone Simuna otspunkt, 2010, regnr 27073.jpg|pisi|Meridiaanikaare Simuna-Võivere baasijoone [[Simuna]] otspunkt aastast 1827]]
[[Pilt:GoglandZ.jpg|pisi|Struve meridiaanikaare punkti Z tähistav mälestusmärk [[Suursaar|Suursaarel]]el]]
[[Pilt:Struve Geodetic Arc point Tchekutsk in Belarus.jpg|thumb|Struve meridiaanikaare punkti tähistav mälestusmärk [[Valgevene]]s [[Ščekotsk]]is]]
 
* [[Oravivuori]] [[Jyväskylä linn|Jyväskyläs]] (endises [[Korpilahti vald|Korpilahti vallas]]) ({{koord dms|61|55|36|N|25|32|01|E}})
* [[Tornikallio]] [[Lapinjärvi vald|Lapinjärvi vallas]] ({{koord dms|60|42|17|N|26|00|12|E}})
* [[Mustaviiri]] [[Pyhtää vald|Pyhtää vallas]] ({{koord dms|60|16|35|N|26|36|12|E}})
 
===Venemaal===
 
===Moldovas===
* [[Rudi (Moldova)|Rudis]]s [[Soroca maakond|Soroca maakonnas]] ({{koord dms|48|19|08|N|27|52|36|E}})
 
===Ukrainas===