Rubiku kuubik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Remopihel (arutelu | kaastöö)
→‎Rekordid: Uuendasin andmeid
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
Lisett Nurja (arutelu | kaastöö)
Keeletoimetasin
9. rida:
== Ajalugu ==
[[Pilt:1982 expedition to Tartu Ülikool 350 (23).jpg|pisi|left|Rubiku kuubiku lahendamine 1982. aasta ekspeditsioonil mäetipule [[Tartu Ülikool 350]].]]
[[1980]]. aastal hakkas ettevõte [[Ideal Toy Company]] kuubikut litsentsi alusel tootma ja juba samal aastal valiti see [[Saksamaa]]l aasta mänguks.<ref>''Encyclopedia of Play in Today's Society''. Lk 612</ref> 2009. aasta alguse seisuga oli maailmas müüdud 350 miljonit kuubikut<ref>William Lee Adams: [http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,1874509,00.html "The Rubik's Cube: A Puzzling Success"] [[Time]], 28. jaanuar 2009</ref>, mis teeb sellest kogu maailma müüduima mõttemängu. Laialt usutakseUsutakse, et see on üleüldse maailma müüduim mänguasi<ref>Ray Marshall: [http://icnewcastle.icnetwork.co.uk/1000expats/expatsfeatures/tm_objectid=15786140&method=full&siteid=50080&headline=squaring-up-to-the-rubik-challenge-name_page.html "Squaring up to the Rubik challenge"] icNewcastle, 27. juuli 2005</ref>.
 
Märtsis1970. [[1970]]aasta märtsis leiutas Larry Nichols [[2×2×2 kuubik]]u ja patenteeris selle nimetuse "Rühmades pööratavate tükkidega mõistatus" all [[11. aprill]]il [[1972]], 2 aastat varem kui Rubik oma kuubiku leiutas.<ref>[https://www.google.com/patents/US3655201 Pattern forming puzzle and method with pieces rotatable in groups]</ref> Nicholsi kuubikut hoidsid koos [[magnet]]id, mistõttu seda oli lihtne koost lahti võtta. Nichols müüs patendi oma tööandjale Moleculon Research Corp., mis kaebas Ideal Toysi kohtusse. [[1984]]. aastal kaotas Ideal Toys kohtuvaidluse, kuid kaebas otsuse edasi. [[1986]]. aastal otsustas [[apellatsioonikohus]], et 2×2×2 kuubiku leiutaja on Nichols, kuid tal pole õigust 3×3×3 kuubikule.<ref>[http://digital-law-online.info/cases/229PQ805.htm Moleculon Research Corporation v. CBS, Inc.]</ref>
 
Esimesed meistrivõistlused kuubiku kokkupanekus korraldas [[Guinnessi rekordite raamat]] [[München]]is [[13. märts]]ilmärtsil [[1981]]. Võitja aeg oli 38 [[sekund]]it.<ref>[https://ruwix.com/the-rubiks-cube/rubiks-cube-competitions-wca/ Rubik’s Cube Competitions] Ruwix</ref> Maailmameistrivõistlused peeti [[5. juuni]]ljuunil [[1982]]. aastal [[Budapest]]is ja seal oli võitja aeg juba 22,95 sekundit.<ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/WC1982 World Rubik's Cube Championship 1982]</ref>
 
[[Pilt:Tallinn Open 2015 -- participants.JPG|pisi|Eesti kuubikulahendajad võistlusel Tallinn Open 2015.]]
1980. aastate algul oli Rubiku kuubik suur müügihitt ja see pälvis laialdast tähelepanu. Näiteks toodeti USAs 1983. aastal selle kohta isegi animafilmiseeria (''"Rubik, the Amazing Cube'')".<ref>[http://www.imdb.com/title/tt0085082/ Rubik, the Amazing Cube] IMDb</ref> Kuubikumaania hakkas tasapisi tagasi tõmbuma pärast 1983. aastat ning kahekümne aasta vältel alates Budapesti võistlusest ei toimunud enam ühtegi suuremat Rubiku kuubiku lahendamise võistlust.<ref name="Sheir">Rebecca Sheir: [http://www.wbur.org/onlyagame/2017/07/14/rubiks-cube-fridrick-petrus "The Rise, Fall And Rise Of The Rubik's Cube"] wbur.org, 14. juuli 2017</ref>
 
Seoses [[Internet]]i levikuga lihtsustus Rubiku kuubiku lahendamise valemite laialdasem levimine<ref name="Scheffler">Ian Scheffler: [https://www.theguardian.com/technology/2014/may/02/rubiks-cube-competitive-world-speedcubing "Beyond the Rubik's Cube: inside the competitive world of speedcubing"] The Guardian, 2. mai 2014</ref> ja hakkasid tekkima asjast huvitatute erialafoorumid, nagu 2000. aastal loodud lehekülg speedcubing.com. 1990. aastate lõpul hakkas levima ka [[CFOP meetod|Fridrichi meetod ehk CFOP]].<ref name="Sheir" />
 
Kuubikud muutusid järjest paremaks. Uuemate kiirlahendamiseks mõeldud kuubikute puhul võis rääkida ainult välise kuju säilimisest, sest sisemised mehhanismid olid täielikult ringi tehtud. Samuti levisid uued kokkupanemisõpetused. See kõik tõi kaasa uue kuubikulahendajate põlvkonna pealekasvu.<ref name="Sheir" />
 
2002. aastal toimunud Dutch Open, oli esimene paljudest võistlustest ning juba järgmisel2001. aastal jõuti maailmameistrivõistluste taaskorraldamiseni, kui needmis peeti [[Toronto]]s. See viis peatselt ka [[Maailma Kuubikuassotsiatsioon]]i asutamiseni. Järgnevalt on maailmameistrivõistlusi peetud veel [[Florida]]s (2005), Budapestis (2007), [[Düsseldorf]]is (2009), [[Bangkok]]is (2011), [[Las Vegas]]es (2013), [[São Paulo]]s (2015) ja [[Pariis]]is (2017).
 
Esimene ametlik võistlus Eestis toimus 2009. aastal.<ref name="EO2009">[http://www.worldcubeassociation.org/results/c.php?i=EstonianOpen2009 Estonian Open 2009] World Cube Association</ref> Eestlaste abil jõudsid võistlused ka Lätti (2012)<ref name="LV2012">[http://www.worldcubeassociation.org/results/c.php?i=LatvianOpen2012 Latvian Open 2012] World Cube Association</ref>) ja Leetu (2013).<ref name="LT2013">[http://www.worldcubeassociation.org/results/c.php?i=LithuanianOpen2013 Lithuanian Open 2013] World Cube Association</ref>).
 
== Notatsioonid ==
[[Pilt:Estonian Open 2013 - Rubik's cube.JPG|pisi|Rubiku kuubiku lahendamine.]]
Nii lahendamise algoritmide kui ka segamise valemite ülesmärkimiseks, kasutatakse ametlikku liigutuste ülesmärkimise korda. LisaksKasutusel on kasutusel välise ploki pöörde meetrika (''inglise keeles Outer Block Turn Metric''), mis määratleb selle, mida loetakse üheks liigutuseks.<ref name="Pung">Andreas Pung. [http://www.estonianopen.eu/failid/Rubiku_kuubik_Andreas_Pung.pdf Rubiku kuubiku lahendamismeetodite võrdlus ja nende algoritmide analüüs] 2015</ref>
 
Põhiliigutused (milline kiht liigub):
47. rida:
Keskmise kihi liigutamisel koos äärmisega märgitakse juurde w-täht (tuleneb sõnast ''wide''). Näiteks Uw tähendab, et liigutakse kahte ülemist kihti. Suuremate kuubikute puhul võidakse sinna ette märkida ka number (ehk mitut kihti liigutatakse) – selle puudumisel eeldatakse, et korraga liigutatakse kahte kihti.
 
Kui tähe järel on number 2 (või <sup>2</sup>), siis märgib see 180-kraadist pööret 90-kraadise asemel.
 
== Rekordid ==
[[Pilt:Estonian Open 2009 - Anssi Vanhala.JPG|thumb|Anssi Vanhala püstitamas uut maailmarekordit (36,72 sekundit) Rubiku kuubiku jalgadega lahendamises.]]
Seoses [[Maailma Kuubikuassotsiatsioon]]iKuubikuassotsiatsiooni loomisega, mis peab arvestust ka rekordite üle, on paika pandud ala täpsed reeglid ning seetõttu võib Rubiku kuubiku lahendamist nimetada reguleeritud võistlusspordiks.
 
Kehtiva maailmarekordi 5,80 püstitas austraallane [[Feliks Zemdegs]] aastal 2017.<ref name="Records" /> Hiinlase Yusheng Du käes on kiireima üksiku katse rekord (3,47 sekundit; 2018. aastak).<ref name="Records">[https://www.worldcubeassociation.org/results/regions.php Records] WCA</ref> Feliks Zemdegsit peetakse laialdaselt maailma parimaks kuubikulahendjaks<ref name="Scheffler" /> ning tema nimel on arvukalt seonduvaid rekordeid ja teisi tipptulemusi.<ref>[https://www.worldcubeassociation.org/results/p.php?i=2009ZEMD01 Feliks Zemdegs] WCA</ref>
 
Keskmise aja Eesti rekordit, mis on 9,74 sekundit, hoiab alates võistlusest Latvian Open 2018 Erik Kippus. Remo Piheli käes on kiireima üksiku katse rekord (7,62 sekundit).<ref>[https://www.worldcubeassociation.org/results/regions.php?regionId=Estonia&eventId=&years=&mixed=Mixed Eesti rekordid] WCA</ref> Pikalt on Eesti rekordeid hoidnud ka [[Anti Ingel]], kes on ühtlasi olnud viiel korral Eesti esindajaks maailmameistrivõistlustel.<ref>[https://www.worldcubeassociation.org/results/p.php?i=2009INGE01 Anti Ingel] WCA</ref>
 
Alates [[2003]]. aastast korraldatakse võistlustel 5 katset, millest arvestatakse maha parim ja viletsaim ning järelejäänud kolmest saadud ajast võetakse keskmine.<ref>[https://www.worldcubeassociation.org/competitions/WC2003 World Rubik's Games Championship 2003] WCA</ref><ref name="Scheffler" /> Maailmarekordeid registreeritakse ka kõige kiirema üksiku tulemuse arvestuses.<ref name="Records" />
 
{| class="prettytable"