187 436
muudatust
P |
P (link par (+ masintoim) using AWB) |
||
'''Emaplaat''' on [[elektroonikaseade
Sõltuvalt [[arvuti]] [[arhitektuur (infotehnoloogia)
Pistmike vahendusel ühendatakse emaplaadile [[keskprotsessor]] (CPU), [[graafikaprotsessor]], [[Arvuti mälu|põhimälu]] moodulid, [[sisend-väljundkontroller]], arvuti alglaadimise programm ([[baasvahetussüsteem|BIOS]]), [[Arvuti toiteplokk|toiteplokk]], [[laienduskaart
Tähtis emaplaadi komponent on keskprotsessorit toetav [[kiibistik]] (ingl ''chipset''), mis liidestab [[CPU]] [[graafikakaart
suutlikkuse.
=== Protsessoripesad ===
[[Pilt:CPU Socket 775 T.jpg|pisi|Protsessori pesa 775 T]]
Keskprotsessori pesa (sokkel) on elektriline komponent, mis kinnitub [[trükkplaat
Protsessoripesi on mitut tüüpi, näiteks [[LGA 775]] ([[Intel]] Core 2 Duo/Quad/Extreme), 1366, 1156, 1150, 1151 (Intel I3/I5/I7), [[AMD]] protsessoritel [[AM2]], [[AM2+]] ja [[AM3]]. Iga pesatüüp on ehituselt erisugune ning samuti pole eri põlvkondade protsessorid ja pesad isegi sama tootja korral omavahel ühilduvad.
Emaplaate toodetakse mitmes suuruses. Emaplaatide mõõtmed ja kuju on kindlaks määratud [[kujutegur]]i standarditega. Emaplaadi suurus määrab ühtlasi arvuti korpuse mõõtmed.
[[Lauaarvuti]]te populaarseim kujutegur on pikka aega olnud [[ATX]] (Advanced Technology Extended).
[[Sülearvuti]]d kasutavad väikseid kõrgintegreeritud emaplaate. See on üks põhjustest, miks sülearvuteid on raske täiustada ja kallis parandada. Tihti nõuab sülearvuti ühe komponendi rike terve emaplaadi väljavahetamist, mis on tavaliselt paljude integreeritud komponentide tõttu kallim kui lauaarvuti emaplaat.
1980. aastate lõpul ja 1990. aastatel muutus majanduslikult tasuvamaks paigutada palju väliseid funktsioone emaplaadile. Emaplaadid hakkasid sisaldama üksikuid [[mikrokiip]]e , mis toetasid väikese kiirusega välisseadmeid: [[Sõrmistik|klaviatuuri]], [[arvutihiir|hiirt]], [[flopiseade]]t, [[jadavärat|jada-]] ja paralleelliidese[[rööpvärat|id]]. 1990. aastate lõpust toetasid paljud [[personaalarvuti]]d mitmeid heli-, video-, salvestus- ja võrgundusfunktsioone, vajamata eraldi laienduskaarte. Tippklassi süsteemid 3D-mängimiseks ja arvutigraafikaks säilitasid tüüpiliselt ainult [[videokaart|videokaardi]] eraldi komponendina.
Varased teerajajad emaplaatide valmistamises olid [[Michronics]], [[Mylex]], [[AMI (ettevõte)|AMI]], [[DTK]], [[Hauppauge]], [[Orchid Technology]], [[Elitegroup]], [[DFI (ettevõte)|DFI]] ja mitmed Taiwani tootjad.
Tuntumad emaplaaditootjad on [[Asus]], [[Intel]], [[Gigabyte]], [[MSI]], [[Biostar]] ja [[DFI (ettevõte)|DFI]].
{{commonskat|Computer motherboards}}
{{
{{
[[Kategooria:Emaplaat| ]]
|