Erinevus lehekülje "Emaplaat" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 1 bait ,  1 aasta eest
P
link par (+ masintoim) using AWB
P
P (link par (+ masintoim) using AWB)
'''Emaplaat''' on [[elektroonikaseade |elektroonikaseadmetes]], eriti [[arvuti]]tes peamine [[trükkplaat]], mis ühendab elektriliselt arvuti komponente ja millel on [[pistikupesa]]d lisakomponentide ja välisseadmete ühendamiseks.
 
Sõltuvalt [[arvuti]] [[arhitektuur (infotehnoloogia) |arhitektuurist]] võivad arvuti komponendid olla ühendatud emaplaadi pesadesse või joodetud emaplaadile (sellele integreeritud). Komponentidevahelisi elektrilisi ühendusi nimetatakse [[siin]]ideks.
 
Pistmike vahendusel ühendatakse emaplaadile [[keskprotsessor]] (CPU), [[graafikaprotsessor]], [[Arvuti mälu|põhimälu]] moodulid, [[sisend-väljundkontroller]], arvuti alglaadimise programm ([[baasvahetussüsteem|BIOS]]), [[Arvuti toiteplokk|toiteplokk]], [[laienduskaart |laienduskaardid]] ja [[Arvuti lisaseadmed|lisaseadmed]].
 
Tähtis emaplaadi komponent on keskprotsessorit toetav [[kiibistik]] (ingl ''chipset''), mis liidestab [[CPU]] [[graafikakaart |graafikakaardi]], [[põhimälu]] ja välisseadmete [[siin]]id. Kiibistik koosneb kahest kiibist, mida nimetatakse põhjasillaks ja lõunasillaks (vastavalt ''northbridge'' ja ''southbridge''). Kiibistik määrab teatavas ulatuses emaplaadi omadused ja
suutlikkuse.
 
=== Protsessoripesad ===
[[Pilt:CPU Socket 775 T.jpg|pisi|Protsessori pesa 775 T]]
Keskprotsessori pesa (sokkel) on elektriline komponent, mis kinnitub [[trükkplaat |trükkplaadile]] ning loob selle teiste komponentidega elektriühenduse.. CPU pesal on mitu funktsiooni. Selle füüsiline struktuur hoiab protsessorit ja kannab jahutussüsteemi. Pistikühendused teevad võimalikuks protsessori hõlpsa vahetamise. CPU sokleid kasutatakse [[lauaarvuti]]tes ja [[server]]ites, eriti sellistes, mis põhinevad Inteli [[x86|x86 arhitektuuril]]. [[Sülearvuti]]d kasutavad tavaliselt pinnale joodetavaid CPU-sid. CPU sokli tüüp ja emaplaadi kiibistik peavad vastama CPU seeriale ja kiirusele.
 
Protsessoripesi on mitut tüüpi, näiteks [[LGA 775]] ([[Intel]] Core 2 Duo/Quad/Extreme), 1366, 1156, 1150, 1151 (Intel I3/I5/I7), [[AMD]] protsessoritel [[AM2]], [[AM2+]] ja [[AM3]]. Iga pesatüüp on ehituselt erisugune ning samuti pole eri põlvkondade protsessorid ja pesad isegi sama tootja korral omavahel ühilduvad.
Emaplaate toodetakse mitmes suuruses. Emaplaatide mõõtmed ja kuju on kindlaks määratud [[kujutegur]]i standarditega. Emaplaadi suurus määrab ühtlasi arvuti korpuse mõõtmed.
 
[[Lauaarvuti]]te populaarseim kujutegur on pikka aega olnud [[ATX]] (Advanced Technology Extended).
 
[[Sülearvuti]]d kasutavad väikseid kõrgintegreeritud emaplaate. See on üks põhjustest, miks sülearvuteid on raske täiustada ja kallis parandada. Tihti nõuab sülearvuti ühe komponendi rike terve emaplaadi väljavahetamist, mis on tavaliselt paljude integreeritud komponentide tõttu kallim kui lauaarvuti emaplaat.
1980. aastate lõpul ja 1990. aastatel muutus majanduslikult tasuvamaks paigutada palju väliseid funktsioone emaplaadile. Emaplaadid hakkasid sisaldama üksikuid [[mikrokiip]]e , mis toetasid väikese kiirusega välisseadmeid: [[Sõrmistik|klaviatuuri]], [[arvutihiir|hiirt]], [[flopiseade]]t, [[jadavärat|jada-]] ja paralleelliidese[[rööpvärat|id]]. 1990. aastate lõpust toetasid paljud [[personaalarvuti]]d mitmeid heli-, video-, salvestus- ja võrgundusfunktsioone, vajamata eraldi laienduskaarte. Tippklassi süsteemid 3D-mängimiseks ja arvutigraafikaks säilitasid tüüpiliselt ainult [[videokaart|videokaardi]] eraldi komponendina.
 
Varased teerajajad emaplaatide valmistamises olid [[Michronics]], [[Mylex]], [[AMI (ettevõte)|AMI]], [[DTK]], [[Hauppauge]], [[Orchid Technology]], [[Elitegroup]], [[DFI (ettevõte)|DFI]] ja mitmed Taiwani tootjad.
 
Tuntumad emaplaaditootjad on [[Asus]], [[Intel]], [[Gigabyte]], [[MSI]], [[Biostar]] ja [[DFI (ettevõte)|DFI]].
 
{{commonskat|Computer motherboards}}
{{Mall:Arvuti}}
{{Mall:Arvuti kujutegur}}
 
[[Kategooria:Emaplaat| ]]