Vietnami sõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) P vandalismi likvideerimine |
|||
244. rida:
USA sekkumise ajendiks oli nn Tonkingi lahe intsident. 2. ja 4. augustil toimusid seal väidetavalt kaks Põhja-Vietnami aluste rünnakut USA aluste vastu, pärast mida võttis Kongress vastu resolutsiooni, mis andis õigusliku aluse konflikti sekkumiseks. Hiljem on jõutud järeldusele, et 4. augusti rünnakut ei toimunudki. 2. augusti rünnakute kohta on erinevaid arvamusi selles osas, kas need olid USA provotseeritud või mitte. On ka väidetud, et USA president käskis ise oma laevu tulistada, et Kongressilt suuremaid volitusi saada.
31. detsembril 1964 oli Lõuna-Vietnamis veel vaid 23 310 USA sõjaväelast; järgmisel aastal see kasvas järsult - 31. detsembril 1965 oli Vietnamis USA sõjaväelasi juba 184 314.
Sõjas osalesid:
255. rida ⟶ 257. rida:
Sel perioodil võtsid sõjapidamise raskuse Lõuna-Vietnami vägedelt üle USA väed ja sekkusid kommunistidega peetavasse sõtta. Hanoid toetasid kommunistlik Hiina ja NSV Liit (majanduslik ja sõjaline abi, sõjalised eksperdid). Vaatamata suurele sõjalisele ülekaalule ei soovinud ameeriklased edu saavutada. President Johnson koguni keelas aastal 1966 Lõuna-Vietnami algatuse tungida Põhja-Vietnami, et kommunistid kukutada. Meelehärmi tekitas sissisõja taktika, mille tõttu ameeriklased sattusid seagusse (ka Nõukogude väed olid ettearvamatute sisside tõttu kimpus [[Afganistan]]is ja Venemaa Föderatsiooni väed [[Tšetšeenia]]s). USA käsi hakkas siduma nn rahuliikumise kriitika suurenemine kodumaal ja maailmas tervikuna (1960-ndate lõpust kasvas kogu maailmas [[vasakpoolsus]]). Tänapäeval on teada, et rahuliikumist suunas KGB Moskvast.
Suured kaotused tekitasid sõjatüdimust. Seetõttu üritas Valge Maja sõda nn vietnamiseerida: hakates oma regulaarvägesid välja tõmbama ja suurendasid sõjalist toetust Lõuna-Vietnamile. Kui 31. detsembril 1968 oli Vietnamis 536 000 USA sõjaväelast, siis 1970. aasta lõpuks oli see langenud 334 600le, 1971. aasta lõpuks 156 800le, ning 1972. aasta lõpus vaid 24 200. 1973. aasta lõpus oli Vietnamis USA sõjaväelaste arv kõigest 50.
[[1973|27. jaanuaril 1973]] sõlmisid sõdivad pooled [[Pariis]]is rahulepingu[[Pariis|.]] Nixoni julgeolekunõunik [[Henry Kissinger]] loovutas Lõuna-Vietbnami kommunistidele, teades, et diplomaat Le Duc Tho ei kavatse kokkulepet pidadal ja Lõuna-Vietnami rahule jätta. USA väed lahkusid Lõuna-Vietnamist märtsis 1973. Kommunistid alustasid Lõuna-Vietnami invasiooni jaanuaris 1974.
| |||