Bridž: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
mõned väiksed täpsustused-täiendused ja seoste lisamine Märgised: tekstilink teise vikisse Visuaalmuudatus |
|||
6. rida:
Bridž põhineb alates [[16. sajand]]ist [[Euroopa]]s laialdaselt mängitud kaardimängul [[vist]] (''whist'').<ref>http://www.britannica.com/topic/bridge-whist</ref> Vistist on teada hulgaliselt variatsioone. Bridžile omased reeglid tekkisid ilmselt [[19. sajand]]i lõpul [[Lähis-Ida]]s. Vanimad teadaolevad bridžireeglid pärinevad [[1886]]. aastast ja räägivad mängust nimega ''biritch'' või "vene vist".
Bridži peamised erinevused vistist on mängu jagunemine pakkumis- ja väljamängufaasideks (vistis pakkumisfaas puudub), võimalused konkreetse mängu kahe- ja neljakordistamiseks (nn. [[kontra]] ja [[rekontra]]) ning reegel, mille kohaselt väljamängus paneb üks mängija oma kaardid lahtiselt lauale.
==Reeglid==
15. rida:
* teha uus pakkumine
* passida
* [[kontra|kontreerida]], juhul kui viimane pakkumine
* [[rekontra|rekontreerida]], juhul kui viimane pakkumine on vastaste poolt kontreeritud.
Pakkumisfaasis ütlevad mängijad kordamööda, kui palju tihisid nad loodavad oma paarilisega koos võtta. Selleks öeldakse võetavate lisatihide arv ühest seitsmeni võrreldes 6 nii-öelda kohustusliku tihiga ja selleks vajalik [[Mast|trumbimast]] või soov mängida ilma trumbimastita. Iga pakkumine peab ületama eelmisi pakkumisi kas võetavate tihide arvu poolest või sama tihide arvu korral trumbimasti tugevuse poolest. Mastide tugevusjärjestus madalamast kõrgemani on järgmine: risti, ruutu (nn. odavmastid), ärtu, pada (nn. kallismastid) ja trumbita. Pakkumine lõpeb kolme järjestikuse passiga, mille järel saab viimane pakkumine lepinguks. Lepingu väljamängijaks saab pakkujate paarist mängija, kes esimesena pakkus lepingumasti, tema partner asetab vastaspaari avakäigu järel oma kaardid lahtiselt lauale.
== Punktiarvestus ==
Kui lepingutäitja täidab oma pakutud leppe, siis punkte jagatakse järgnevalt:
* leppe punktid sõltuvalt mastist ja kõrgusest, kuhu välja jõuti
* ületihid, lepingu ületamise punktid
* [[honöör]]id
29. rida:
Kui lepingutäitja ei suuda oma lepingut täita, siis punkte saavad kaitsemängijad. See sõltub sellest, kui mitu tihi nad suutsid võtta võrreldes lepinguga.
Bridži peamine pakkumise eesmärk on jõuda mänguni ([[geim]]ini). Kui üks osapool on jõudnud geimini, siis on nad jõudnud [[tsoon (bridž)|tsooni]]. Tsoonis oleva osapoole punktiarvestus muutub. Näiteks kui tsoonis olev paar ei täida lepingut, siis on nende punktidekaotus kaks korda suurem. Geimi jõudmiseks on
Bridžis eristatakse peamiselt kahte punktiarvestussüsteemi: roberi- ja duplikaatsüsteemi. Suures osas need kattuvad. Roberisüsteemis arvestatakse punkte joonepealsete ja joonealustena, kusjuures joonealuseid arvestatakse geimi jõudmisel, ülemisi aga üldise skoori aspektist. Duplikaatbridžis esituvad kõik punktid üheskoos ja honööride eest punkte ei anta.
Duplikaatsüsteemi aluseks on [[IMP]]i punktid, mis vastavalt tulemusele liidetakse. IMPid võivad olla nii negatiivsed kui positiivsed. Võidab see, kelle summa on suurem. Võrreldes roberisüsteemiga on duplikaatsüsteem raskem, kuid objektiivsem. Duplikaatsüsteemiga saab võita isegi väga halbade lehtedega, roberisüsteemis enamasti mitte.
39. rida:
Peamine probleem (raskus) on sobivaima lepingu saavutamine. Leiutatud on palju kaartide kirjeldamise meetodeid, mida kutsutakse [[konventsioon (bridž)|konventsioonideks]]. Kasutada tohib üldtunnustatuid konventsioone, seega on keelatud kasutada selliseid pakkumissüsteeme, mida vastased ei tea, kusjuures eristada tuleb [[bluff]]i, mis annab vale teavet, et tõkestada vastaste pakkumist. Levinud pakkumissüsteemid on [[SAYC]], [[ACOL]] ja ekspertide poolt rohkem tunnustatud 2/1 ([[2over1]]).
Nii pakkumised, kontrad kui rekontrad võivad olla kas loomulikud (naturaalsed) või kunstlikud. See sõltub pakkumissüsteemist. Kõige universaalsem on nn kõrgete kaartide punktide arvestamine (HCP - ''high card points''), kus äss annab 4 punkti, kuningas 3, emand 2 ja soldat 1 punkti, seega sisaldab kaardipakk 40 punkti. Kui ühel paaril on vähemalt 26 punkti, siis seda loetakse kindlaks geimiks, milleni partnerid peaksid omavahel pakkumissüsteeme kasutades välja jõudma. Enamik
Kõige huvitavamaid bridžistrateegiad leiab [[slämm]]i pakkumisel ja mängimisel. (Slämm tähendab pakkumist kuuendal või seitsmendal kõrgusel.)
Eri riikides võivad olla levinud eri pakkumissüsteemid, näiteks Eestis nn [[Ranna Ruutu]], mis põhineb nn ''[[:en:Precision_Club|Precision Club]]'' süsteemil.
== Bridž Eestis ==
|