Phobos: erinevus redaktsioonide vahel

Phobos tiirleb ümber Marsi 6000 &nbsp;km kaugusel. See vahemaa on väiksem kui ühegi teise [[Päikesesüsteem]]i [[planeet|planeedi]] ja tema kaaslase vahemaa. Phobos tiirleb ümber Marsi kiiremini kui planeet ise pöörleb. Seetõttu võib teda Marsil olles näha tõusmas ja loojumas kaks korda Marsi päeva jooksul. Phobos tõuseb Marsil [[lääs|läänest]], liigub umbes 4 tunni ja 15 minutiga üle taeva ning loojub [[ida|itta]]. [[Looded|Loodeliste]] vastasmõjude tõttu läheneb Phobos Marsile iga saja aasta tagant 1 m võrra. On ennustatud, et umbes 50 miljoni aasta pärast põrkab ta planeediga kokku või puruneb ja moodustab Marsi ümber rõnga.<ref name=phobos>[http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Mar_Phobos NASA - Phobos]</ref>

Phobose [[keskmine diameeter]] on 22 &nbsp;km<ref>[http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Mar_Phobos&Display=Facts Mars: Moons: Phobos], NASA Solar System Exploration, 30. september 2003</ref> ja tema mass on 7 korda suurem kui Deimosel.

Phobose mõõtmed on {{nowrap|27×22×18 km}} ja ta on liiga väike selleks, et muutuda ümaraks iseenda gravitatsiooni toimel. Phobose pindala on 1548,3 &nbsp;km², mis on umbkaudu [[Saaremaa]] ja [[Hiiumaa]] pindala vahepealne. Phobosel puudub oma väikese massi ja gravitatsiooni tõttu atmosfäär<ref>{{cite web|url=http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Mar_Phobos |title=Solar System Exploration: Planets: Mars: Moons: Phobos: Overview |publisher=Solarsystem.nasa.gov |accessdate=19. august 2013}}</ref>. Samuti on ta üks kõige vähem valgust peegeldavaid objekte Päikesesüsteemis. Spektroskoopiliselt paistab ta sarnanevat [[D-tüüpi asteroidid]]ega<ref name="c-type">{{cite web|url=http://www.physorg.com/news115483748.html|title=New Views of Martian Moons}}</ref> ja koostiselt ilmselt [[süsinikkondriit]]idega<ref>{{Cite book|title=Physics and Chemistry of the Solar System|last=Lewis|first=J. S.|authorlink=John S. Lewis|page=425|publisher=Elsevier Academic Press|year=2004|isbn=0-12-446744-X}}</ref>. Phobose tihedus on liiga väike selleks, et tegu võiks olla lihtsalt ühe monoliitse kivikamakaga. Ilmselt on Phobose pinnas üsna poorne ja taevakeha koostises on palju jääd<ref>{{cite web|title=Porosity of Small Bodies and a Reassesment of Ida's Density|url=http://www.aas.org/publications/baas/v31n4/dps99/65.htm|quote=When the error bars are taken into account, only one of these, Phobos, has a porosity below 0.2...}}</ref><ref name="Close Inspection for Phobos">{{cite web|title=Close Inspection for Phobos|url=http://sci.esa.int/science-e/www/object/index.cfm?fobjectid=31031|quote=It is light, with a density less than twice that of water, and orbits just {{Convert|5989|km|sp=us}} above the Martian surface.}}</ref><ref>{{Cite journal|last=Busch|first=M. W.|coauthors=''et al.''|year=2007|title=Arecibo Radar Observations of Phobos and Deimos|journal=Icarus|volume=186|issue=2|pages=581–584|doi=10.1016/j.icarus.2006.11.003|bibcode=2007Icar..186..581B}}</ref>. Spektraalne analüüs küll ei näita, et Phobose pinnal leiduv [[regoliit]] oleks hüdratiseerunud<ref>{{Cite journal|last=Murchie|first=S. L.|coauthors= Erard, S., Langevin, Y., Britt, D. T., Bibring, J. P., and Mustard, J. F.|title=Disk-resolved Spectral Reflectance Properties of Phobos from 0.3-3.2 microns: Preliminary Integrated Results from PhobosH 2 |journal=Abstracts of the Lunar and Planetary Science Conference| volume=22|page=943|year=1991 |bibcode=

Phobos on kaetud tihedalt kokkupõrke[[kraater|kraatritega]].<ref>{{cite web|title=Phobos|url=http://www.bbc.co.uk/science/space/solarsystem/mars/phobos.shtml}}</ref><!--- unable to access ref & verify the following (User:Drbogdan, 20130905) ---><!--- with one of the craters near the equator having a central peak despite the moon's small size.<ref>{{Cite news|date=21. oktoober 1976|title=Viking looks at Phobos in detail|newspaper=New Scientist|page=158|accessdate=2. november 2011}}</ref> ---> Kõige silmapaistvam pinnavorm Phobosel on [[Stickney (kraater)|Stickney kraater]], mis sai nime [[Asaph Hall]]i abikaasa [[Angeline Stickney Hall]]i järgi, kelle neiupõlvenimi oli Stickney. Sarnaselt [[Saturn]]i kaaslasel [[Mimas (kuu)|Mimasel]]el asuva [[Herschel (Mimase kraater)|Herschel]]i kraatriga on selle kraatri tekkel toimunud kokkpõrge olnud nii tugev, et see on taevakeha peaaegu purustanud.<ref>{{cite web|title=Stickney Crater-Phobos|url=http://www.solarviews.com/cap/mars/phobos2.htm|quote=One of the most striking features of Phobos, aside from its irregular shape, is its giant crater Stickney. Because Phobos is only {{Convert|28|by|20|km||sp=us}}, the moon must have been nearly shattered from the force of the impact that caused the giant crater. Grooves that extend across the surface from Stickney appear to be surface fractures caused by the impact.}}</ref> Phobose pinda vaadeldes võib näha ka mitut vagu ja vöödilisust. Vagude sügavus on keskmiselt vähem kui 30 m, laius 100–200 m ja pikkus kuni 200 m. Algul arvati, et need vaod on tekkinud sama kokkupõrke tulemusel, mis tekitas ka Stickney kraatri. Kuid [[Mars Express]]iga tehtud vaatlusandmete analüüsimisel tuli välja, et vaod ei asetse Stickney kraatri suhtes radiaalselt. Uuema teooria järgi on need tekkinud Marsi pinnale kukkunud meteoriitide poolt Marsilt välja paisatud materjali tulemusena. See võiks seletada ka seda, miks vaod paistavad Phobose orbiidil liikumise suuna suhtes tagumise osa poole hajuvate kraatrikeste kettidena. Vaod Phobosel on rühmitunud ligikaudu 12 perekonnaks, mis osutab Marsi pinnal toimunud vähemalt 12 suuremale kokkupõrkele.<ref name="grooves origin">{{cite web|title=New Evidence on the Origin of Phobos' Parallel Grooves from HRSC Mars Express|author=Murray, J. B.; ''et al.''|publisher=37th Annual Lunar and Planetary Science Conference, March 2006|url=http://www.lpi.usra.edu/meetings/lpsc2006/pdf/2195.pdf|format=PDF}}</ref>

Phobose geoloogilised objektid on nime saanud Phobost uurinud astronoomide ning [[Jonathan Swift]]i “"[[Gulliveri reisid]]est”est" pärit paikade ja tegelaste järgi.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://planetarynames.wr.usgs.gov/Page/Categories|Pealkiri=Gazetteer of Planetary Nomenclature|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Ühte neist kutsutakse ''Laputa Regio''ks ja teist ''Lagado Planitia''ks, kumbagi “Gulliveri"Gulliveri reisidest”reisidest" pärinevate väljamõeldud paikade järgi. Ainus nimega kõrgendik Phobosel on Kepler Dorsum, mis nimetati astronoom [[Johannes Kepler]]i auks. Paljudele Phobose kraatritele on antud nimi.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://planetarynames.wr.usgs.gov/?system=Mars&body=Phobos&systemID=4&bodyID=22&sort=AName&show=Fname&show=Lat&show=Long&show=Diam&show=Stat&show=Orig|Pealkiri=Gazetteer of Planetary Nomenclature|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>