Omar Bradley: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Murulauk (arutelu | kaastöö)
P West Pointi saab panna eestäiendiks. Sellist nimekuju kasutab ka eestikeelne meedia. Võõrkeelse nimevariandi (sellelt lehelt https://www.usa.gov/federal-agencies/u-s-military-academy-west-point) võiks panna sulgudesse, sest selle abil saab õige asutuse kiiresti üles otsida.
Murulauk (arutelu | kaastöö)
Mitmetel asemele mitmel, sest tõenäoliselt ei olnud vahepealseid töökohti väga palju. Vt nt https://kultuur.err.ee/649415/keelesauts-kas-mitmed-on-rohkem-kui-mitu
33. rida:
[[Armeekindral]] '''Omar Nelson Bradley''' (12. veebruar 1893 – 8. aprill 1981) oli Ameerika Ühendriikide sõjaväelane, üks tähtsamaid USA väejuhte [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]]<ref>Drakenlordh 2005, lk 24.</ref> ja esimene [[Ameerika Ühendriikide staabiülemate ühendkomitee esimees]].
 
Bradley sündis 1893. aastal [[Missouri]]s [[Randolphi maakond (Missouri)|Randolphi maakonnas]]. 1911. aastal astus ta [[West Point|West Pointi]] [[Ameerika Ühendriikide sõjaväeakadeemia|sõjaväeakadeemia]]sse (U.S. Military Academy, West Point) ja lõpetas 1915. aastal samas lennus [[Dwight D. Eisenhower]]iga. Esimese maailmasõja ajal valvas ta [[Montana]]s vasekaevandusi. Sõja järel töötas ta West Pointis õppejõuna ja, teenis veel mitmetelmitmel ametikohtadel,ametikohal asudesning lõpuksasus seejärel tööle [[Ameerika Ühendriikide sõjaministeerium|Ameerika Ühendriikide sõjaministeeriumis]]isse kindral [[George Marshall]]i alluvuses.
 
Pärast Ameerika Ühendriikide astumist Teise maailmasõtta vastutas Bradley [[82. jalaväediviis]]i ümberformeerimise eest Ameerika Ühendriikide relvajõudude esimeseks õhudessantväe diviisiks. Bradley sai esimesed ülesanded väejuhina eesliinil [[Operatsioon "Tõrvik"|operatsiooni "Tõrvik"]] raames [[Põhja-Aafrika kampaania|Põhja-Aafrikas]], kindral [[George S. Patton]]i alluvuses. Pärast Pattoni teisele rindele suunamist, võttis Bradley üle [[II korpus]]e juhtimise [[Tuneesia kampaania]]s ja hiljem [[Liitlasvägede sissetung Sitsiiliasse|liitlasvägede sissetungil Sitsiiliasse]]. [[Normandia dessant|Normandia dessandi]] raames juhtis ta [[1. armee (Ameerika Ühendriigid)|1. armeed]]. Pärast laiemat läbimurret Normandias asus Bradley juhtima [[12. armeegrupp|12. armeegruppi]], kuhu kuulus 43 diviisi, ühtekokku 1,3 miljonit sõdurit - suurim üksiku väejuhi poolt juhitud USA väekontingent ajaloos.