Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
7. rida:
*[[29. september|29. septembril]] ([[vkj]]) [[1917]] algas Saksa Keisririigi vägede [[Operatsioon Albion]] [[Lääne-Eesti saarestik|Lääne-Eesti saarte]] vallutamiseks;
*20. oktoobriks 1917 vallutasid Saksa Keisririigi väed [[Hiiumaa]];
*13. novembril 1917 kuulutas [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] komitee [[Eestimaa]] Venemaast sõltumatuks ja palus Saksa riigilt kaitset;
*30. detsembril 1917 kuulutas [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] maapäev [[Liivimaa]] Venemaast sõltumatuks ja palus Saksa riigi valitsusel võtta Liivimaa Saksa riigi kaitse alla;
*[[20. veebruar]]il [[1918]] maabusid Saksa Keisririigi väed [[Mandri-Eesti]]sse [[Virtsu]]s;
*[[24. veebruar]]il 1918 jõudsid Saksa Keisririigi väed Tartusse ja [[Pärnu]]sse;
30. rida ⟶ 32. rida:
[[20. veebruar]]il [[1918]] maabusid Saksa väed, mis juba mõnda aega Eesti saari enda käes hoidsid, Virtsus. Sellega oli invasioon Mandri-Eestisse alanud.<ref name="7MvyS" /> [[25. veebruar]]il jõudsid saksa väed – [[8. armee (Saksa Keisririik)|8. armee]] Tallinna ja [[4. märts]]iks [[Narva]].
Saksa okupatsioon kestis 1918. aasta veebruarist novembrini. Seadusandlikku, kohtu- ja täidesaatvat riigivõimu [[Liivimaa]] ja [[Eestimaa]] hertsogiriikides peale [[Riia kubermang|Riia]] ja [[Saaremaa kubermang|Saaremaa]] keiserlike kubermangude teostas Saksa ülemjuhataja<ref>[[Verwaltungsordnung für Liv- und Estland]], 28. mai 1918, § 1 ([[Verordnungsblatt für Liv- und Estland]], 1918, 24, 269, 7. juuni 1918): "Die gesetzgebende, richterliche und vollziehende Staatsgewalt in den Herzogtümern Livland und Estland mit Ausnahme der zu den Kaiserlichen Gouvernements Riga und Oesel gehörigen Gebiete wird vom Oberbefehlshaber ausgeübt."</ref>.
Saksa okupatsioon kestis 1918. aasta veebruarist novembrini. Taastati Vene revolutsiooni eelsed seadused, Eesti Ajutist Valitsust ei tunnustatud, saadeti laiali [[Eesti rahvusväeosad]], osa baltisakslaste moodustatava Balti hertsogiriigi vastaseid riigitegelasi ning endisi [[Vene keisririik|Vene keisririigi]]<nowiki/>sõjaväelasi vangistati. Majandus allutati Saksamaa sõjalistele vajadustele. [[Kultuuripoliitika]] eesmärgiks sai eestlaste [[saksastamine]]. Pärast [[Nikolai II]] troonist loobumist tundsid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa rüütelkond end olevat õigustatud taastama kohalike hertsogiriikide iseseisvust ja ühinema [[Balti hertsogiriik]]i.▼
▲
===Okupatsioonivõimud===
Eesti ala kuulus [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] poolt okupeeritud piirkondadest [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] alade valitsemiseks moodustatud [[Ober Ost]]i haldusalasse ning Saksa vägede juhatuse poolt määrati vana haldusjaotuse kohaselt
*[[Eestimaa
*[[Liivimaa
Maakonnavalitsuste juhiks määrati kindralkommandode käskkirjade alusel ohvitser, kui kreisipealik (''Kreishauptmann''). Tema oli kindralkomando otsealluvuses ja sai juhtnöörid sealt. Kreisipealiku juures funktsioneeris veel ka nõukogu (''Beirat''), mille liikmed kreisipealiku ettepanekul kindralkomando poolt nimetati. Kuipalju nõukogu maakonna valitsemisest osa võttis või osa võtta võis, see jäi täielikult kreisipealiku enese otsustada. Järgmiseks administratiivseks allüksuseks maakonnas nähti ette ametkond (''Amtsbezirk''), mille piirid langesid kokku kihelkonna piiridega. Ametkonna eesotsas seisis ametkonna eestseisja (''Amtsvorsteher''), kes kreisipealiku ettepanekul kindralkomando poolt nimetati ja kreisipealikule allus.
52. rida ⟶ 56. rida:
===Okupatsioonivõimude repressiivtegevus===
Oma tegevuses Eestis toetusid okupatsioonivõimud Eestis
Selle tegevuse eest hukati:
| |||