Erinevus lehekülje "Reinhold von Buxhoeveden" redaktsioonide vahel

Täiendus magistrikraadi kohta
(Täiendus magistrikraadi kohta)
 
Ta oli teine [[Buxhoeveden]]ide soost Saare-Lääne piiskop.
 
Buxhoeveden sündis tõenäoliselt [[1480. aastad|1480. aastate]] alguses, tõenäoliselt pärines ta [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonnast]]. Ta [[immatrikuleerimine|immatrikuleeriti]] [[1501]]. aastal [[Rostocki ülikool]]i,<ref>[http://purl.uni-rostock.de/matrikel/100005019 Andmed Rostocki matrikliportaalis]</ref> kus ta sai [[1506]]. aastal bakalaureusekraadi.<ref>[http://purl.uni-rostock.de/matrikel/400060345 Andmed Rostocki matrikliportaalis]</ref> Hiljem[[1508]]. aastal sai ta samast ka kanoonilise õiguse [[magister|magistri]] ja ''magister artium''i kraadi.<ref>Siis on magistrikraadi saajana kirja pandud ''Arnoldus Byxhoueden'' ([http://matrikel.uni-rostock.de/id/400060482 Andmed Rostocki matrikliportaalis]), kuid Hanns-Albert von Buxhoevedeni andmetel oli tegemist eksitusega ning tegelikuks magistrikraadi saajaks oli just Reinhold (Familiengeschichte Buxhoeveden. Lk 200).</ref> Seejäel asus ta valmistuma vaimuliku karjääriks ning tal õnnestus siirduda vaimuliku kandidaadiajaks [[Rooma]]. Paraku pole teada, kaua ta seal viibis, kuid sealolemise ajal määrati ta nii Tartu kui ka Saare-Lääne toomhärraks ning hiljemalt [[1519]]. aastal oli ta Liivimaal tagasi, kus temast sai Tartu piiskopi ja tulevase Riia peapiiskopi [[Johannes Blankenfeld]]i lähemaid abilisi. [[13. november|13. novembril]] 1519 sai ta [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] [[toomdekaan]]iks. Järgnevatel aastatel ei viibinud ta siiski mitte Lääne-Eestis, vaid läks hoopis Blankenfeldi saadikuna paavst [[Leo X]] juurde audientsile. [[1520]]. aasta järel tegutses ta vaheldumisi Saaremaal ja Tartus.
 
[[1527]]. aastal, kui Saare-Lääne piiskop [[Johannes IV Kievel]] suri, võis Buxhoevedenil olla piisavalt mõju, et lasta end valitud saada tema järglaseks, kuid ometi ei saanud temast toona piiskoppi, võimalik, et seetõttu, et teda seostati Blankenfeldi jäigalt katoliikliku poliitikaga, pealegi oli kahtlusi, et viimane soovis Liivimaad venelastele reeta. Nõnda jäi Buxhoeveden veel kolmeks aastaks toomdekaani kohale.