Miacek

:Juriidiliselt tuli termin "okupatsioon" kasutusele alles Haagi konventsiooniga 19. sajandi lõpul. Me ei räägi ju ka Liivimaa Ordu poolt okupeeritud Eestist keskajal. Lisaks juhin tähelepanu, et osa alasid, mida poolakad enda omaks pidasid, kuulusid samal ajal veel Preisimaale ja Austriale, aga mingi kolmikokupatsiooni üle pole mõtet arutleda artiklis "Keeled Eestis", seda tehtagu ikka kohasemates artiklites.[[Kasutaja:Miacek|Miacek]] ([[Kasutaja arutelu:Miacek|arutelu]]) 20. veebruar 2019, kell 12:28 (EET)

::Mittejuriidiliselt tuli termin "keskaeg" kah kasutusele pärast keskaega, aga ikka me kasutame. Ja mitmikokupatsiooni kohta on ka hilisemaid näiteid, milles tänapäeval väga ei kahelda. Võime muidugi väita, et "okupatsioon" on puhtjuriidiline mõiste ja me ei räägi üldjuhul nt intellektuaalomandi kaitsest keskajal. Aga kui võtta lähtekohaks, et antud juhul kirjeldab ka juriidiline termin mingit reaalset nähtust või protsessi, mis varem lihtsalt kandis teist nime või mida niimoodi eraldiseisvana ei nähtud, nagu näeme meie, siis on termini varasem kasutus põhjendatud. Ja intellektuaalomandi kaitset keskajal analüüsitakse küll, sest nähtus oli olemas ja isegi ebamäärane soov seda millegi omandilaadsena kaitsta. Ega iga ajastu käsitlemisel ei pea tingimata ainult toonaseid sõnu pruukima. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 1. märts 2019, kell 10:07 (EET)