Erinevus lehekülje "Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus" redaktsioonide vahel

Sõjategevus Leedus lõpetamine ja selle kohta malli tegemine.
(Sõjategevus Leedus lõpetamine ja selle kohta malli tegemine.)
 
== 1940–1941 ==
1939. aastal [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Kolmas riik|Saksamaa]] vahel tehtud [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]iga jagati ära Nõukogude Liidu ja Saksamaa mõjupiirkonnad Euroopas. Sellega läksid Nõukogude Liidule [[Eesti]], [[Läti]], [[Soome]], [[Bessaraabia]] ja osa [[Poola]]st (salaprotokolliga sai Nõukogude Liit ka [[Leedu]]) ning Saksamaale teine pool [[Poola]]st. 1. septembril tungis Saksamaa Poolale kallale ja algas [[Teine maailmasõda]]. 17. septembris tungis ka Nõukogude Liit Poolale kallale ja Poola oligivallutati vallutatudpaari päevaga. Seejärel sundis Nõukogude Liit Eestile, Lätile, Leedule ja Soomele peale baaside lepingut. Soome keeldus baaside lepingut vastu võtma ja algas [[Talvesõda]]. [[1940]]. aasta suvel okupeeris Nõukogude Liit Eesti, Läti ja Leedu ning lõi [[Eesti NSV]], [[Läti NSV]] ja [[Leedu NSV]]. Seejärel pani Nõukogude Liit Eestile, Lätile ja Leedule peale nukuvalitsused ning seejärel "paluti" et Nõukogude Liit võtaks Eesti NSV, Läti NSV ja Leedu NSV oma riigi koosseisu. Ning[[Leedu hiljemNSV]] võeti nadvastu Nõukogude4. Liiduaugustil, koosseisu[[Läti NSV]] 5. augustil ja [[Eesti NSV]] 6. augustil 1940. Juunis [[1941]] korraldas Nõukogude Liit [[Juuniküüditamine|juuniküüditamise]] kus viidi Eestist, Lätist, Leedust, Lääne-Ukrainast, Lääne-Valgevenest ja Moldovast Siberisse üle 65 000 inimese
 
== Baltikumi tagasivallutamine (1944-1945) ==
=== Leedus: ===
Sõjategevus Leedus jätkus alates operatsioonist Ostra Brama 7. juulil 1944 ja lõppes Leedu täieliku annekteerimisega augustis 1944.
 
{{Sõjaline konflikt|aeg=7. juuli - august 1944|ala=Leedu alade annekteerimine|koht=Leedu|konflikt=Sõjategevus Leedus (1944)|osaline1=[[Pilt:Flag_of_Germany_1933.svg|27px]] [[Suursaksa Riik]]<br>|osaline2=[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Nõukogude Liit]]|osaline3={{PisiLipp|Leedu}} iseseisvuslased|tulemus=NSV Liidu vägede võit. Nõukogude okupatsioon Leedus (1944-1990)}}
 
=== Vilniuse operatsioon ===
12. juunil käskis Tadeusz Bór-Komorowski koostada plaani [[Vilnius|Vilniuse]] vabastamiseks enne [[Punaarmee]] sisenemist. Vilniuse maakonna armee komandör Krajowa ehk kononel Alexander Kyzhanovsky (Wolf) koondas enamiku kõikidest partisanidest kagupoole ning oli valmis Vilniust ründama väljastpoolt.
 
2.juulil käivitati operatsioon Buzau Vilniuse ja Novogrudoki linnaosades. Wolf otsustas alustada oma plaani üks päev varem [[Punaarmee]] kiire lähenemise tõttu. Otsustati koondada operatsioonikavasse vaid kaks viiest allüksusest. 7.juuli hommikul ei olnud veel umbes 4000 Craiova sõdurit ,keda toetasid mitmed granaadi kanderaketid,ning oli rünnatud Saksa kaguosa eest, mida valvasid mitu tuhat Saksa sõdurit, ja kellel oli tugev suurtükivägi ja lennundus. Hoolimata asjaolust, et esimene Saksa liin oli tulistanud ja aidanud lennunduse poolt, suutsid mõned [[Poola]] mässulised linna ikkagi sisse tungida.
 
Linnas oli võitlus, kuid elanikkonna evakueerimise tõttu ei suutnud nad mobiliseerida konspiraiivseid üksuseid ja korraldasid seepärast lahingu.
 
Umbes kell 12 kolisid Punaarmee regulaarsed väeosad (3. kaitseväe mehhaniseeritud korpus, komandör Obuchov) lahinguväljale, ningkuid kohalikud muutused algasid õhtul, kui 5. armee (kindralleitnant Krylov) ründas ja sai peamiseks võitlejaks Vilniuse eest. 8.juulil tugevndasid Nõukogude üksusi 2. tankikorpus, mis koosnes viiest [[Punaarmee]] üksusest. Võitluses osales ligikaudu umbes 100 000 Nõukogude sõdurit ning Saksa garnisoni tugevtati 10. juulil. Võitlused Saksa armee, Punaarmee ja Craiova üksuste vahel linnas kestsid mitu päeva.
 
13. juulil osalesid Vilniuses Nõukogude üksused koostöös armeeCraiova Craiovagaarmeega.
 
Kogu Vilniuse operatsioonis osales umbes 9000 sõjaväe Craiova sõdurit. Naugarduki juures võitles aga umbes 6 tuhat sõdurit ning kolm päeva hiljem käivitas [[NKVD]] Poola ametnike massilise integratsiooni.
 
=== Kaunase rünnakoperatsioonid ===
28. juulil alustas Fronti armee Front rünnaktegevust. ning 29. juuli õhtulõhtuks edenes [[Punaarmee]] 5-17 kilomeetrit. 30.Järgmine juulilpäev alustas Saksa armee vastupanu. 2. Saksa kaitseväe korpus ja selle kiire lähenemine [[Vilkaviškis]] ähvardas Saksamaa ümbritsetuid äärealasid. Sakslasedja hiljem lahkusid sakslased [[Kaunas|Kaunasest]].
 
 
Kasutades ära edu okupeerisid 33. armee üksused [[Marijampolė]] ja [[Vilkaviškis|Vilkaviškise]] ning päev hiljem tungisid 5. sõjaväeüksused [[Kaunas|Kaunasesse]]. Saksa kaitselõhe oli juba 230 km lai ning üle 900 küla ja linna oli hõivatud. <br />
 
 
20

muudatust