Svolderi merelahing: erinevus redaktsioonide vahel

Keeletoimetatud.
P (Eemaldatud mall Link GA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes)
(Keeletoimetatud.)
[[Pilt:Eirikrs_men_board_the_long_serpent.jpg‎|pisi|300px|Svolderi merelahingu viimane staadium: Eiríkr Hákonarson ja tema mehed ''[[Ormen Lange]]'' pardal.]]
{{keeletoimeta}}
'''Svolderi merelahing''' toimus septembris [[1000]]. aasta (või [[999]]. aasta) septembris [[Läänemeri|Läänemere]] lääneosas [[Norra]] kuninga [[Olav Tryggvason]]i ja tema vaenlaste liidu vahel.
[[Pilt:Eirikrs_men_board_the_long_serpent.jpg‎|pisi|300px|Svolderi merelahingu viimane staadium: Eiríkr Hákonarson ja tema mehed ''[[Ormen Lange]]'' pardal.]]
'''Svolderi merelahing''' toimus septembris [[1000]] (või [[999]]) [[Läänemeri|Läänemere]] lääneosas [[Norra]] kuninga [[Olav Tryggvason]]i ja tema vaenlaste liidu vahel.
 
Kui Norra kuningas Olav purjetas koju retkelt [[Pommeri]]sse retkelt koju purjetas, ründasid teda Taani kuninga [[Svend Harkhabe]]me, Rootsi kuninga [[Olof Skötkonung]]i ja [[Lade jarlid|Lade jarli]]<ref>Jarl oli vana-Skandinaavia ülik; kõrge võimukandja keskaja Norras. Lade piirkond asub [[Trondheim]]i idaosas</ref> [[Eirik Håkonsson]]i väed. OlavilVastastel oli kasutadavähemalt vaid 1170 sõjalaeva, vastastekuid vähemaltOlavil 70vaid vastu11.<ref>Jones, G (1984). A History of the Vikings (2nd ed.), Oxford, New York: Oxford University Press, ISBN 0-19-285139-X, lk 137-138</ref> Kõik Olavi laevad hävitati ükshaaval,. viimasenaViimasena hävitas jarl Eirik tollanetollal võimsaimvõimsaima ja pikimpikima viikingilaevviikingilaeva ''[[Ormen Lange]]'', mille jarl Eirik vallutas, kui Olav end merre heitis. -Tema Olavilaip laipajäi hiljemkadunuks. eiNorra leitudki.oli Peale sedapeale lahingut oli Norra Lade jarlide valitsemisel Taani<ref>[http://www.answers.com/topic/olaf-ii-of-norway Olaf II]</ref> ja Rootsi mõju all.
 
Kõige üksikasjalikumad allikad lahingu kohta on [[kuningasaagad]] (''[[Heimskringla|"Heimskringla"]]''), mis kirjutati umbes kaks sajandit pärast lahingu toimumist. NadSaagad ei ole küll ajalooliselt usaldusväärsed, kuid annvadannavad üksikasjaliku kirjandusliku kirjelduse lahingust ja selleni viinud sündmustest. Saagade järgi põhjustas lahingu Olav Tryggvasoni ebaõnnestunud abieluettepanek [[Sigrid Storråde]]le ("Uhkeuhke, kõrk" Sigrid) ning Olavi problemaatiline abielu Taani kuninga Svend Harkhabeme õe [[Thyri]]ga.
 
Lahingu puhkemisel hüüdis Olav bravuurikalt Taani ja Rootsi laevastikule etnilisi solvanguid, mööndes, et Eirik Håkonsson ja tema mehed on ohtlikud, sest nad on "Põhjamaa mehed nagu me isegi". Üks tuntumaid stseene saagas kirjeldatud lahingust toimus järgmiseltstseene:
 
''"Einar Tambarskjelve seisis laevatekil, lastes vibunooli taanlaste poole, kui vibu vaenlase noolega pihta sai ja purunes. Kuningas Olav küsis, mis nii kõvasti raksatades murdus. Einar vastas, et see oli Norramaa, mis murdus lahti kuninga haardest. Seepeale ütles kuningas, et tegu oli siiski millegi vähemaga ning viskas oma vibu Einarile. Einar proovis vibu vinnastada, kuid nentis, et see on liiga nõrk ühe vägeva kuninga kohta ning haaras oma mõõga järele."''
 
Hilisematel sajanditel on lahingukirjeldusedsaagade saagades,lahingukirjeldused (eriti [[Snorri Sturluson]]i saagas [[Heimskringla|"Heimskringla"]],) inspireerinud [[ballaad]]e ja teisi kirjandusteoseid.
 
==Viited==
724

muudatust