Eesti Keskerakond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
26. rida:
Keskerakond kasvas välja [[Rahvarinne|Rahvarindest]]<ref name=Saarts214>[[Tõnis Saarts]]. Persistence and decline of political parties: the case of Estonia. ''[[East European Politics]]'', 2015, Vol. 31, No. 2. Lk 214</ref> ja asutati 12. oktoobril 1991. Esimeheks sai [[Edgar Savisaar]]. Kuni 17. aprillini 1993 kandis partei nime ''Eesti Rahva-Keskerakond''.<ref name=info>[http://www.erakonnad.info/erakond/reg/k.html Eesti Keskerakond (K)]. Erakonnad.info</ref>
[[1992. aasta Riigikogu valimised|1992. aasta Riigikogu valimistel]] osaleti [[valimisliit|valimisliidu]] [[Valimisliit Rahvarinne|Rahvarinne]] nimekirjas, mis sai 12,5 % häältest.<ref name=info /> [[1993. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1993. aasta kohalikel valimistel]] osaleti oma nimekirjaga 6 omavalitsuses.<ref>Koostajad: [[Alo Heinsalu]], [[Arne Koitmäe]], [[Leino Mandre]], [[Mihkel Pilving]], [[Priit Vinkel]]; toimetaja: [[Gerli Eero]]. [https://www.valimised.ee/sites/default/files/uploads/misc/Valimised_Eestis_1992-2015.pdf Valimised Eestis 1992-2015 : statistikat ja selgitusi]. [[Vabariigi Valimiskomisjon]], 2015. Lk 99</ref> 1994. aastal liitus Keskerakonnaga [[Eesti Ettevõtjate Erakond]]. [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995. aasta Riigikogu valimistel]] saadi 14,2% häältest ja 16 kohta parlamenti<ref name=info /> ning osaleti valitsuskoalitsiooni loomises ([[Tiit Vähi teine valitsus]]).<ref name=Saarts214 />
[[File:Edgar Savisaar2.jpg|thumb|[[Edgar Savisaar]], erakonna esimees aastatel 1991–1995 ja 1996–2016]]
1995. aaastal leidis aset ka nn [[Lindiskandaal]], kus partei liidrit ja tol hetkel [[siseminister|siseministri]] ametis olnud Savisaart süüdistati teiste poliitikutega peetud erakõneluste lindistamises. Savisaar sunniti tagasi asuma. Järgnes sisetüli erakonnas ja uueks juhiks valiti [[Andra Veidemann]]. Partei tuumik jäi aga lojaalseks Savisaarele ning jätkunud sisevastuolud lõppesid sellega, et Veidemanni leer lahkus 1996. aastal Keskerakonnast ja asutas uue partei ([[Arengupartei]]). Keskerakonna etteotsa naasis Savisaar. Kuigi skandaal oli andnud tõsise löögi erakonna mainele ja populaarsusele, hakkas selle toetus peagi taastuma.<ref name=info /><ref>Tõnis Saarts 2015, lk 219, 221–222</ref> [[1996. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1996. aasta kohalikel valimistel]] osaleti oma nimekirjaga 8-s ja valimisliidus 2-s omavalitsuses.<ref>Heinsalu jt 2015, lk 101</ref> 1997. aastal liitus Keskerakonnaga [[Õigusliku Tasakaalu Erakond]] ning 1998. aastal [[Erakond Eesti Rohelised]] ja osa [[Eesti Rojalistlik Partei|Eesti Rojalistliku Partei]] liikmeid.<ref name=info />
On hinnatud, et alates 1990. aastatest kuni vähemalt 2012. aastani oli Eesti parteisüsteemi peamine poliitiline ja ideoloogiline konflikt vastasseis Keskerakonna ja [[Isamaaliit|Isamaaliidu]] kui vastavalt Rahvarinde ja [[Eesti Komitee]] peamiste järglasparteide vahel. Keskerakonnaga ühte leeri on selles vastasseisus paigutatud ka [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda]] ja [[Rahvaliit]]u.<ref>[[Mari-Liis Jakobson]], [[Ilze Balcere]], [[Oudekki Loone]], [[Anu Nurk]], [[Tõnis Saarts]], [[Rasa Zakeviciute]]. [https://oef.org.ee/fileadmin/media/valjaanded/uuringud/Populism_research_report.pdf Populism in the Baltic States. A Research Report]. [[Tallinna Ülikool|Tallinn University Institute of Political Science and Governance]] / [[Avatud Eesti Fond|Open Estonia Foundation]], november 2012. Lk 24</ref>
35. rida:
Alates 1990. aastate lõpust on toetus erakonnale olnud stabiilselt suhteliselt kõrge, kuid valitsuse moodustamises on osaletud suhteliselt harva, sest [[parempoolsus|parempoolsed]] erakonnad on tavaliselt teatanud, et nad ei taha Savisaarega koostööd teha ja eelistavad koalitsiooni sõlmimisel teisi parteisid.<ref>Tõnis Saarts 2015, lk 214, 218</ref>
[[1999. aasta Riigikogu valimised|1999. aasta Riigikogu valimised]] Keskerakond võitis, saades 23,4% häältest ja 28 kohta parlamenti.<ref name=info /> [[1999. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1999. aasta kohalikel valimistel]] osaleti oma nimekirjaga 65-s ja valimisliidus 6-s omavalitsuses.<ref>Heinsalu jt 2015, lk 103</ref> [[2002. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2002. aasta kohalikel valimistel]] osaleti oma nimekirjaga 157-s omavalitsuses.<ref>Heinsalu jt 2015, lk 107</ref> 2002.–2003. aastal osaleti valitsuskoalitsioonis ([[Siim Kallase valitsus]]).<ref name=Saarts214 /> 2003. aastal oli Keskerakond taas [[2003. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu valimiste]] edukaim partei, saades 25,4% häältest ja 28 kohta.<ref name=info />
2004. aastal avaldasid mõned tuntud keskerakondlased (peamiselt endised ministrid 2002–2003 valitsusest) rahulolematust parteis levinud [[Euroskeptitsism|Euroopa Liidu vastaste hoiakute]] ja Savisaare [[Autoritarism|autoritaarse]] juhtimisstiiliga. Konflikt lõppes nende erakonnast lahkumise ja Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda astumisega. Keskerakonna populaarsusele ja mainele põhjustas see siiski vaid ajutise tagasilöögi. Keskerakond on oma tegusemisajal läbi elanud veel teisigi skandaale, kuid neilgi on partei populaarsusele olnud suhteliselt väike mõju. [[Politoloog]] [[Tõnis Saarts]]i hinnangul on skandaale, tagasilööke, sisemisi kriise ja negatiivset [[meedia]]kajastust aidanud üle elada erakonna arvukas lojaalne tuumikvalijaskond, mille olemasolu tuleneb sellest, et Keskerakond esindab Eesti poliitika peamisi [[sotsiaalne lõhe|sotsiaalseid lõhesid]] (etnilist ja sotsiaal-majanduslikku konflikti), ning Savisaare [[karisma]]atilisest isiksusest ja isiklikust populaarsusest.<ref>Tõnis Saarts 2015, lk 219–220, 223</ref>
[[2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2005. aasta kohalikel valimistel]] osaleti oma nimekirjaga 168-s omavalitsuses ja valituks osutus 510 nende kandidaati.<ref>Heinsalu jt 2015, lk 109</ref> 2005. aastal ühines Keskerakonnaga [[Eesti Pensionäride Erakond]].<ref name=info /> Aastatel 2005–2007 kuulus Keskerakond taas valitsuskoalitsiooni ([[Andrus Ansipi esimene valitsus]]).<ref name=Saarts214 /> [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aasta Riigikogu valimistel]] sai Keskerakond 26,1% häältest ja 29 kohta Riigikokku.<ref name=info /> [[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2009. aasta kohalikel valimistel]] osaleti oma nimekirjaga 204-s omavalitsuses, valituks sai 524 kandidaati.<ref>Heinsalu jt 2015, lk 111</ref> 2000. aastatel tegeldi aktiivselt ka parteiorganisatsiooni laiendamisega, nii linnades kui maapiirkondades ehitati üles tugev kohalike osakondade võrgustik. 2000. aastatel jäädi liikmete arvult maha vaid Rahvaliidust, hiljem saadi selles osas aga Eesti suurimaks erakonnaks.<ref>Tõnis Saarts 2015, lk 221</ref>
[[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] saadi 23,3% häältest ja 26 kohta parlamenti.<ref name=info /> [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013. aasta kohalikel valimistel]] osaleti oma nimekirjaga 192-s omavalitsuses, valituks osutus 428 kandidaati.<ref>Heinsalu jt 2015, lk 113</ref> [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] saadi 24,8% häältest ja 27 kohta.<ref>[http://rk2015.vvk.ee/voting-results.html Riigikogu valimised 2015. Hääletamis- ja valimistulemus hetkeseisuga]</ref>
2016. aastal sai partei esimeheks Jüri Ratas<ref name=info /> ning Keskerakond moodustas koos Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja [[IRL]]-iga uue valitsuskoalitsiooni ([[Jüri Ratase valitsus]]).<ref>[https://www.err.ee/577872/fotod-ja-video-valitsus-andis-ametivande FOTOD ja VIDEO: valitsus andis ametivande]. [[ERR]], 23.11.2016</ref>
| |||