Vääriskivi: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
(Lisatud vikilingid)
Resümee puudub
[[Pilt:AEW diamond solo white.gif|thumb|[[Briljant]] on lihvitud [[teemant]]]]
'''Vääriskivi''' ehk '''kalliskivi''' on looduses harva või väikestes kogustes leiduv, peamiselt [[juveel]]ina kasutatav [[mineraal]] või [[kivim]]. Enamus vääriskive ei ole lihvimata olekus kaunid. Nad võivad välja näha nagu tavalised kivid, aga pärast kvaliteetset lõikamist, lihvimist ja poleerimist tuleb esile nende [[värvus]], [[läbipaistvus]], [[läige]] ja sära. Inimesele tuntud 2000 mineraalist peetakse vääriskivideks ainult umbes 70.<ref>Der Taschen Brockhaus (unsere Welt). Trükitud Itaalias: 1998, lk 190. ISBN 3-7653-0151-5</ref>
 
Vääriskivide [[mass]]i mõõdetakse [[karaat]]ides. Vääriskive iseloomustatakse järmiste omaduste alusel: [[dispersioon]], [[kõvadus]], [[erikaal]], sära, [[refraktsioon]], [[murdepind]] ja [[lõhevus]]. Vääriskivi defekte nimetatakse inklusioonideks.
Vääriskive on hinnatud eelkõige nende [[kõvadus]]e, [[värvus]]e, [[läbipaistvus]]e, [[läige|läike]] ja sära pärast, mistõttu neid on ammustest aegadest kasutatud [[ehe]]te valmistamiseks, uuemal ajal ka [[optika]]s ja tööstuses.
 
Vääriskive on ammustest aegadest kasutatud [[ehe]]te valmistamiseks, uuemal ajal ka [[optika]]s ja tööstuses. Lihvitud vääriskive, aga ka neist valmistatud ehteid nimetatakse [[juveel]]ideks.
Inimesele tuntud 2000 mineraalist peetakse vääriskivideks ainult umbes 70.<ref>Der Taschen Brockhaus (unsere Welt). Trükitud Itaalias: 1998, lk 190. ISBN 3-7653-0151-5</ref>
 
Vääriskivil on tihti spetsiifiline nimetus, mis erineb vastava mineraali või kivimi [[teadus]]likust nimetusest<ref>Der Taschen Brockhaus (unsere Welt). Trükitud Itaalias: 1998, lk 190. ISBN 3-7653-0151-5</ref>.
 
== Liigitamine ==
Lihvitud kalliskive, aga ka neist valmistatud ehteid nimetatakse juveelideks.
Vääriskivide liigitamiseks ei ole ühte konkreetset viisi, vaid mitu, igaüks neist erineva eesmärgiga. Paljud vääriskivid, aga mitte kõik, kuuluvad [[kristall]]ide hulka ja on jaotatud [[kristallide süsteem]]i alusel.
 
=== Vääriskivid ja poolvääriskivid ===
Vääriskivide [[mass]]i mõõdetakse [[karaat]]ides.
Eristatakse vääriskive ja poolvääriskive. Mõisted ''vääriskivi'' ja ''poolvääriskivi'' põhinevad vanadel lääne traditsioonidel.
Tänapäeval peetakse kõiki vääriskive väärtuslikeks, kuna nad on kõik haruldased ja nende kogus on piiratud.
Juveliirikunstis hinnatuimate vääriskivide hulka kuuluvad [[teemant]], [[rubiin]], [[safiir]] ja [[smaragd]].
 
=== Looduslikud kivid ja sünteetilised kivid ===
Vääriskivid võivad olla looduslikud, sünteetilised ja imitatsioonid ning erineva kuju, värvi ja suurusega.
 
===== Looduslikud vääriskivid =====
on tekkinud loomulikul teel ilma inimese sekkumiseta. Müügis olevad looduslikud vääriskivid on lõigatud ja lihvitud, aga mitte mingil muul viisil täiustatud või muudetud. Töötlemata looduslikud vääriskivid on töötlemata kividest alati kallimad harulduse tõttu, välimuses pole vaatlusel vahet.
 
Looduslike vääriskivide töötlemine teatud viisidel aitab nende välimust parandada. Näiteid:
* Kuumus ja kiiritamine aitavad kivi värvi muuta ja rikastada. Kemikaalide ja kuumutamisega saab vääriskivi välise kihi värvust tugevamaks muuta.
* Kui kivis on mõrad, siis nende täitmiseks kasutatakse vahasid ja õlisid.
 
===== Sünteetilised vääriskivid =====
Sünteetilisi vääriskive nimetatakse ka laboris valmistatud vääriskivideks ja nad on peaaegu igas mõttes looduslike kividega identsed. Näiteid:
* Nii looduslikel kui sünteetilistel kividel on sama [[kristallstruktuur]], [[refraktiivne indeks]], [[erikaal]], [[keemiline koostis]], [[värvitoon]]id ja muud omadused.
Ainus erinevus ongi fakt, et sünteetilised kivid on laboratooriumis ‘'kasvatatud’’. Välisel vaatlusel pole võimalik looduslikku kivi sünteetilisest eristada, aga akrediteeritud gemmoloogialaborid suudavad teha kindlaks, kas vääriskivi on pärit laboratooriumist või on looduslik. Sünteetilist kivi võimaldavad looduslikust eristada vaid mõned väga väikesed sisemised omadused.
 
Laboris valmistatud vääriskivid on hinnalt odavamad kui looduslikud kivid, aga nende loomiseks kulub ka palju energiat ja seega ei ole nad erinevalt [[imitatsioon]]idest sugugi odavad. Laboris valmistatud vääriskivid on sama ehtsad kui looduslikud kivid<ref>https://www.ejewels.ee/koolituskeskus/vaariskivid</ref>.
 
Sünteetilisi vääriskive on osatud valmistada alates 19. sajandist<ref>https://www.sciencehistory.org/distillations/magazine/making-gemstones</ref>.
 
===== Võltsvääriskivid =====
Võltsvääriskivid imiteerivad loodusliku kivi värvi või välimust, koostises ja muudes füüsikalistes ning keemilistes omadustes kokkulangevus puudub. Võltsvääriskivid võivad olla inimese poolt valmistatud, looduslikud või mõnel juhul kombinatsioon mõlemast<ref>https://www.ejewels.ee/koolituskeskus/vaariskivid</ref>. Näiteid:
* [[Tsirkoon]] ja sünteetiline [[moissaniit]] on võltsteemandid
* Sinine [[klaas]]itükk, mis kujult matkib vääriskivi lihvi, on [[safiir]]i imitatsioon.
 
==Vaata ka==
27 125

muudatust