Kõpu vald: erinevus redaktsioonide vahel

Valla pindala oli 258,78 km², ulatus põhjast lõunasse onoli 18 km ja idast läände 30 km. Kõput ümbritsesid [[Suure-Jaani vald]] (põhjas), [[Viljandi vald]] (idas), [[Halliste vald]] (lõunas), [[Saarde vald]] (lõunas) ja [[Paikuse vald]] (läänes). Läänes olid lühikesed lõigud ühist piiri ka [[Surju vald|Surju]] ja [[Tori vald|Tori vallaga]].

Rahva arvu poolest oli Kõpu vald maakonna väikseim. 22. augusti 2007 seisuga elas vallas 778 inimest, neist mehi 389 ja naisi 389; 2009. aasta jaanuari seisuga oli elanikke 763. Asustustihedus onoli 3,5 inimest ruutkilomeetri kohta.

Kõpu vald paiknebpaiknes [[Sakala kõrgustik]]u lääneserval ja [[Pärnu]] tasandikul. Valla idaosa hõlmabhõlmas põhiliselt [[Voor|vooreline]] ala, mida [[Kõpu ürgorg]] eraldab kõrgustikust. Läänealad on niisked ja metsarikkad, asustus levib seal vaid jõgede kallastel. Seal on palju säilinud inimeste pooltpalju rikkumata loodust.

Kõpu valla pindalast 94,9 km² hõlmabhõlmas [[Soomaa rahvuspark]], mis on kaoli valla põhiline turismiobjekt. Soomaa rahvuspargi külastuskeskus asub [[Tipu|Tipu küla]]s Kõrtsi-Tõramaal, mis on avatud alatesavati 6. augustistaugustil [[1998]].<ref>{{Netiviide|Autor=Eesti Päevaleht|URL=http://epl.delfi.ee/news/eesti/soomaa-park-saab-kulastuskeskuse?id=50759090|Pealkiri=Soomaa park saab külastuskeskuse|Väljaanne=Eesti Päevaleht|Aeg=06.08.1998|Kasutatud=23.02.2019}}</ref> Külastuskeskus tutvustab külastajatele Soomaa rahvusparki ja korraldab ekskursioone. Hoones saab korraldada konverentse ja seminare. Valla territooriumile jäävad veel [[Öördi sookaitseala|Öördi]] (7154 ha) ja [[Kikerpera sookaitseala|Kikerpera]] sookaitsealad. Muudest vaatamisväärsustest võibsaab esileveel tõstanimetada [[Laiakivi]], Kullese künnapuukünnapuud, RistimänniRistimännit, Upsi tamme, Torga männimändi ning [[Halliste puisniit|Halliste puisniidu]] botaanilisebotaanilist kaitseala. Turistidele pakuvad huvi ka Soomaal eelkõige kevaditi toimuvad ulatuslikud üleujutused.

PeamiseksPeamine tegevusalaks ontegevusala Kõpus oli põllumajandus, metsamajandus ja puidutööstus. Riigimetsa haldamisega tegelebtegeles vallas kaks metskonda: Kõpu ja Soomaa.

[[1847]]. aastal valmis [[Suure-Kõpu mõis|Suure-Kõpu mõisa]] kivist kahekorruseline hilisklassitsistlikus stiilis härrastemaja valmis 1847. aastal. Mõisahoonele on iseloomulik suur keskne vestibüül, Pompei maalingutega söögisaal ja kunstmarmorist seintega ballisaal. Mõis pakub külastajale rahvusliku toidu elamust koos muusikaga ning mõisa ruumid sobivad hästi eri ajastute stiilipidude korraldamiseks.

8. märtsil [[2014]] avati Kõpu Külastuskeskus, mis asub Kõpu alevikus Viljandi–Pärnu maantee ääres endises meierei hoones. Külastuskeskus jagab infot [[Viljandimaa]] turismipiirkonna ja turismiettevõtjate kohta ning vahendab kohalike turismiettevõtjate teenuseid ja koostatud teenusepakette. Samuti kogutakse ja jagatakse teavet piirkonna vaatamisväärsuste ning sündmuste kohta.

Aastatel 1991–1998 oli vallavanem [[Martin Alas]], 1998. aastast oli vallavanem [[Tõnu Kiviloo]].<ref>[http://vol.kovtp.ee/documents/121452/286543/Maakonna+omavalitsused+ja+juhid+alates+1992.a..pdf/fcfc6166-1c2f-42ad-945b-b2b9a95b3fe7?version=1.0 Viljandimaa Omavalitsuste Liit: Maakonna omavalitsused ja juhid alates 1992.a..pdf]</ref> 2016–2017 oli vallavanem [[Siim Avi]].