Eesti Keskerakond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
liikmete arcvu võiks äriregistrist vaadata |
|||
46. rida:
==Ideoloogia ja vaated==
Keskerakonna [[ideoloogia]]t on erinevad autorid iseloomustatud kui [[tsentrism|tsentristlikku]],<ref>[[Andrejs Plakans]] (2011). A Concise History of the Baltic States. ''Cambridge University Press''. Lk 424</ref>, [[vasaktsentrism|vasaktsentristlikku]],<ref>[[Micael Castanheira]], [[Gaëtan Nicodème]], [[Paola Profeta]] (2010). "On the Political Economics of Taxation", Public choice e political economy. ''FrancoAngeli''. Lk 94</ref><ref>[[Allan Sikk]] (2011). "The Case of Estonia", Party Politics in Central and Eastern Europe: Does EU membership matter?. ''Routledge''. Lk 60</ref> [[vasakpoolsus|vasakpoolset]],<ref>Mari-Liis Jakobson et al 2012, lk 24</ref> [[populism|populistlikku]]<ref>[[Janusz Bugajski]], [[Ilona Teleki]] (2007). Atlantic Bridges: America's New European Allies. ''Rowman & Littlefield'', lk 192</ref><ref>[[Mel Huang]] (2005). "Estonia", Eastern Europe: An Introduction to the People, Lands and Culture. ''ABC-CLIO''. Lk 89</ref><ref>"Estonian Centre Party", A Political and Economic Dictionary of Eastern Europe (1. trükk). ''Cambridge International Reference on Current Affairs'', 2002. Lk 201</ref> või populistlike tendentsidega<ref>Mari-Liis Jakobson et al 2012, lk 25, 59</ref> ja/või [[sotsiaalliberalism|sotsiaalliberaalset]].<ref name="World and Its Peoples">{{cite book|title=World and Its Peoples|url=https://books.google.com/books?id=aMEnNczUZLsC&pg=PA1060|year=2010|publisher=Marshall Cavendish|isbn=978-0-7614-7896-6|page=1060}}</ref><ref name="Bakke2010">{{cite book|author=Elisabeth Bakke|chapter=Central and East European party systems since 1989|editor=Sabrina P. Ramet|title=Central and East European party systems since 1989 |work=Central and Southeast European Politics since 1989|url=https://books.google.com/books?id=oFXdiS25N78C&pg=PA79|year=2010|publisher=Cambridge University Press|isbn=978-1-139-48750-4|page=79}}</ref> Tõnis Saartsi kirjelduse kohaselt on erakond järginud mitmetahulist ideoloogiat, mis on omapärane segu [[vasakpopulism]]ist ja sotsiaalliberalismist.<ref name=Saarts214 />
Alates 1990. aastatest on Keskerakonda Saartsi hinnangul toetanud [[Üleminekuperiood (1990–1992)|üleminekuperioodil]] kaotajaks jäänud ja vaesemad inimesed. Partei on edukalt esindanud [[sotsiaal-majanduslik lõhe|sotsiaal-majanduslikku lõhet]]. Alates 2000. aastatest on Keskerakond aina enam muutunud [[Eesti venelased|venekeelse vähemuse]] parteiks.<ref>Tõnis Saarts 2015, lk 216–217</ref>
Keskerakonna [[Riigikogu fraktsioon|parlamendifraktsioon]] on oma [[maailmavaade]]t nimetanud [[tsentrism|tsentristlikuks]]<ref>[https://www.riigikogu.ee/riigikogu/fraktsioonid/eesti-keskerakonna-fraktsioon/ Eesti Keskerakonna fraktsioon]</ref> ja partei esimehe Jüri Ratase sõnul on nende tulevikuvisioon "tugeva keskklassiga õiglane riik".<ref>[https://www.err.ee/868776/ratas-valitsuse-otsustest-peab-voitma-vaikiv-enamus-mitte-joukas-vahemus Ratas: valitsuse otsustest peab võitma vaikiv enamus, mitte jõukas vähemus]. [[ERR]], 13.10.2018</ref>
==Juhtimine ja organisatsioon==
Tõnis Saartsi 2015. aastal antud hinnangu järgi oli Keskerakond kogu oma eksisteerimisaja vältel olnud juhikeskne ja ühtne partei, millega liitunud erinevad rühmad on säilitanud küll oma identiteedi, kuid tsentraliseerivad tendentsid on domineerinud ja erakonna sidusus aja jooksul kasvanud. Alates 1991. kuni 2016. aastani peaaegu vahetpidamata parteid juhtinud Edgar Savisaar kontrollis nii poliitikaotsuseid ja erakonna strateegiat kui parteisisestele administratiivsetele ametikohtadele määramisi ja kandidaatide valikut. Kuigi Savisaare autoritaarne juhtimisstiil on tekitanud vastuseisu, peetakse partei sees väga oluliseks tema rolli erakonna lagunemise ärahoidmisel.<ref>Tõnis Saarts 2015, lk 212, 220–222</ref>
| |||