Maria Callas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
3. rida:
'''Maria Callas''' ([[kreeka keel]]es ''Μαρία Κάλλας''; sünninimega '''Maria Anna Sophia Cecilia Kalogeropoulos'''; 2. detsember 1923 [[New York]] – 16. september 1977 [[Pariis]]) oli Ameerika päritolu [[kreeklased|kreeka]] dramaatiline [[sopran]].
 
Tituleeritud 20. sajandi kõige kuulsamaks, väljapaistvamaks ja mõjukamaks sopraniks, oli Maria Callas väga artistlik lauljanna. Ta sai hüüdnimeks ''La divina''Divina ('jumalik'), mis on ooperimaailmas kõrgelt koteeritud ja aupaklikkust väljendav tiitel. Teda ülistati ''bel canto'' partiide esitamise tehnika, laiaulatusliku ja unikaalse tämbriga hääle ning rollide dramaatilise tõlgendamise pärast.
 
Ooperipubliku seas oli Maria Callas laialdaselt idealiseeritud, kuid kriitikutelt sai ta sageli ränki etteheiteid oma ülevoolava ja teatrijuhtkondadele palju ebameeldivusi toonud primadonnaliku käitumise pärast. Kritiseeriti ja vaidlustati ka tema palju kiidetud hääleomadusi.
20. rida:
[[1945]]. aastal pöördus perekond tagasi New Yorki. [[Metropolitan Opera]] andis Callasele võimaluse esineda nende trupi külalisetendustel [[Philadelphia]]s ning esitada inglise keeles "Madama Butterfly" ja "Fidelio" rolle. Lauldes 1946. aastal Chicago Lyric Operas Puccini Turandot' partiid samanimelisest ooperist, jättis ta hea mulje nimekale dirigendile [[Tullio Serafin]]ile, kes otsis sobivat sopranit partneriks nimekale tenorile [[Giovanni Zenatello]]le 1947. aastal [[Itaalia]]s [[Arena di Verona]]l ette kantavasse Ponchielli ooperisse "La Gioconda". See esinemine oli äärmiselt edukas ja pani aluse tema rahvusvahelisele karjäärile.
 
Itaalias sai Callas üha uusi nõudlikke rolle, nagu Verdi Aida ("Aida"), Puccini Turandot ("Turandot") ning Wagneri Isolde ("Tristan und Isolde"), Kundry ("Parsifal") ja Brünnhilde ("Die Walküre", "Siegfried" ja "Götterdämmerung"). Ta ei öelnud ära ka koloratuursoprani osadest, nagu Elvira (Rossini "L’italiana in Algeri"), Amina (Bellini "La sonnambula"), Leonora (Verdi "Il trovatore"), Elvira (Bellini "I puritani") jt. Eriti edukalt esines ta ''bel canto'' rollides, nagu Gilda (Verdi "Rigoletto"), Violetta (Verdi "La traviata"), Norma (Bellini "Norma"), Paolina (Donizetti "Poliuto"), Anna Bolena (Donizetti "Anna Bolena"), leedi Macbeth (Verdi "Macbeth"), Leonora (Verdi "Il trovatore"), Tosca (Puccini "Tosca") ja Lucia di Lammermoor (Donizetti "Lucia di Lammermoor").
 
== Kuulsuse tipul ==
50. rida:
 
== Repertuaar ==
Maria Callase lavarepertuaar oli äärmiselt lai. Ta esines ligi 50 ooperis, kus tema kanda olid valdavalt naispeaosad. ''Bel canto'' ja ''verismo'' rollide kõrval esines ta edukalt ka Glucki ja Haydni barokkooperites. Ta esitas korduvalt kontsertlavadel (kuid mitte kordagi teatris) ka [[Georges Bizet|Georges Bizet`]] metsosopranile kirjutatud Carmeni rolli.
 
<br />