Ritsiklased: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
46. rida:
== Eesti ritsiklased ==
[[Pilt:Kahkjas niiduritsikas.jpg|pisi|[[Kahkjas niiduritsikas]] leiti Eestist esimest korda 2015. aastal. Selle lõunapoolse levikuga sihktiivalise leid on üks paljudest märkidest, mis vihjab käimasolevatele [[kliimamuutus]]tele.]]
Levinuim liik kogu Mandri-Eestis, aga keskuid puudub aga saartel, on [[harilik lauluritsikas]]. Ta eelistab elada põõsastel ja puudel. Saaremaal ja Hiiumaal võib kuulata lauluritsikast veidi suurema [[Roheline lauluritsikas|rohelise lauluritsika]] laulu. Seda liiki mandril pole. Mõlemad rohelist värvi ritsikad on peamiselt röövtoidulised, sageli süüakse ära ka nõrgem liigikaaslane. Häda korral võivad toituda ainult taimedest.
Niitudel võib rohus kohata kahe eelmise liigiga suuruselt peasarnast [[heinaritsikas|heinaritsikat]] ehk rahvakeeles käsnasalvajat. Erinevalt oma puudel ja põõsastel elavatest suguvendadest on tema veidi pruunikirjum. Oma nimeNimetuse on see ritsikas saanud sellest, et ta enesekaitseks hammustab ja haavale läbi suuava pruunikat maosisu eritab. Rahvapärimuse järgi on sel vedelikul raviv toime, millega saab eemaldada soolatüükaid. Ülejäänud ritsikad on tunduvalt väiksemad.
 
Eestis elavad järgmised ritsiklased: