Gladiool: erinevus redaktsioonide vahel

==NimiNimetus==

Perekonnanime "gladiool" kasutatakse Eestis kasvatavate [[kultuurtaim]]ede puhul. Eestis ainus [[pärismaine elustik|pärismaine]] ''Gladiolus''e perekonda kuuluv liik kannab nimenimetust [[niidu-kuremõõk]] (''Gladiolus imbricatus'') ning arvatakse kokkuleppeliselt nimetatud perekonda '''kuremõõkkuremõõga''' perekonda. Oma ladinakeelseLadinakeelse nime ''Gladiolus'' on gladiool saanud [[Vana-Rooma]] teadlaselt, filosoofilt ja kirjanikult [[Plinius Vanem]]alt, kes leidis, et gladiooli lehtedest väljuv noor õisik sarnaneb gladiaatori lühikese mõõgaga.

Enamik gladioolide liike on pärit [[troopika|troopilisest]] [[Aafrika]]st, peamiselt [[Lõuna-Aafrika]]st, kuid ka [[Madagaskar]]ilt, [[Vahemere maad|Vahemere maadest]], ulatudes seejuures [[Põhja-Euroopa]]sse. Samuti on neid leitud [[Väike-Aasia|Väike-]] ja [[Kesk-Aasia]]st. Euroopas ja Aasias on leitud kokku umbes 20 liiki, maailmas aga kokku umbes 200-300200–300 liiki.

[[Vars]] ja [[õisikuvars]] gladioolil morfoloogiliselt ei eristu. Vars on 12–15 cm pikkune. Õisiku mõõtmed suurenevad kuni viimase õie puhkemiseni. Esimesena arenevad välja õisiku alumised õied. Kõige varem ja tugevamini arenevad välja [[tolmukad]]. Õisikus on keskmiselt 16–20 õit, kuid on ka 22–24 õielisi sorte. Õisiku pikkus kõigub eri sortidel 40–45 kuni 60–70 cm. Näiteks ''[[Gladiolus alatus]]'' on 12 õiega, ''[[Gladiolus crassifolis]]'' aga kuni 30 õiega. Mitte kõik õiealgmed ei pruugi areneda normaalselt. Üksikute õite puhkemise ajal kasvab õievars pikkuses veel edasi. Õied on koondunud [[tähk]]jasse [[õisik]]usse, on [[Kahesuguline õis|kahesugulised]], harva lõhnavad. [[Õiekate]] on gladioolidel bilateraalsümmeetriline. See koosneb kuuest erinevast eredalt värvunud õiekatte- ehk perigoonlehest, mis asetsevad kahes ringis ja on alumises osas lehterjalt kokku kasvanud. [[Õietkatteleht]] võib oma kuju poolest olla süstjas, ovaalne, kitsas- või laitalbjas, laiovaalne või ümardunud. Tema serv võib olla sile, loogeline, hõlmine, lainjas, jooneline, odajas, rombjas, lehvikjas või kaarjas. Õiekattelehe äär võib olla erksavärviline. Tolmukaid on kolm, nad ulatuvad välja [[krooniputk]]est ja kumerduvad õiekatte ülemisse osasse. [[Emakakael]] on vähemalt sama pikk kui tolmukad ja kumerdub ülespoole nagu tolmukadki. [[Emakas]] haruneb tipus kolmeks.

Õite värvus on väga mitmekesine. Esineb nii ühevärvilisi kui mitmevärvilisi õisi, puhastes toonides kui ka nende varjundites. Õie värvus oleneb pigamentidepigmentide olemasolust. Näiteks punase värvuse puhul võib õies olla olenevalt sordist 2–6 eri [[antotsüaan]]i. Õitele kollase ja kreemika värvuse annavad [[antoksantiin]] ja [[flavonoid]]id.

Gladioolid on risttolmejadristtolmlejad taimed, tolmeldajateks on suured putukad, peamiselt [[kimalased]]. Looduses toimub tolmlemine ja õite viljastamise protsess kilmalastekimalaste, mesilaste ja tuule kaasabil. Seemned valmivad [[kupar|kupras]]. [[Vili]] on sünkarpne munjasmunajas 3-pesaline kupar, milles on 7–100, isegi kuni 150 seemet. Seemned on ümarad ja varustada tiivakestega. Tiivakesed võivad ka puududa.

*''Eugladiolus'' – Nendelõiekattelehed on õiekattelehed pikenenud või munajad, nõeljas tipp on vaevu märgatav.

*''Hebea'' – Nendelõiekattelehed on õiekattelehed ümarrombjad, märgatava terava tipuga.

*''Schweggeria'' – Nendelõiekattelehed on õiekattelehed keerdunud, kroonlehed selgelt märgatava pika ja kitsa tipuga.

Gladioole peetakse vapruse ja mehisuse sümboliks. Oma kodumaal, Aafrikas omabtähendab ta õnne tähendust, ning ilma gladioolita ei tominudtoiminud seal ühtkiükski pidustustpidustus.