Maria Callas: erinevus redaktsioonide vahel

Maria Callase suhted kolleegide ja eriti teatrijuhtide, aga ka dirigentidega olid reeglina äärmiselt pingelised ja komplitseeritud. Väga emotsionaalse ja tööalaselt armukadeda isiksusena esitas ta sageli raskesti täitmatuidtäidetavaid või lausa vastuvõetamatuid tingimusi. Ta oli ''primadonna assoluta'' või ''diva'' ja seda positsiooni demonstreeris ta igal pool ja igaühelekõigile. Tema kapriisid olid kurikuulsad. Ta oli intriigimeister nii teatrimajade seinte vahel kui ka tavalises eluseraelus. Teatrijuhid olid sunnitud diivale maksma iga esinemise eest tänapäevases rahas umbes 6000 dollarit, mis oli tol ajal muinasjutuline honorar, aga jäi võrdluses [[Luciano Pavarotti]] aastakümneid hilisemate honoraridega kõvasti alla. Kuid selliste lepinguliste tasude juures polnud ükski impressaario kunagi kindel, kas lauljanna üldse suvatseb lavale tulla.

Sama pingelised ja sageli vaenulikud olid tema suhted kolleegidega, eriti [[Renata Tebaldi]]ga, keda Callas pidas oma ainsaks rivaaliks ning kes ka oli samuti rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud sopran. Tebaldi oskas Callasele oma üleolekut näidata suursuguse hoiaku ja alati kerge muigega demonstreerida. Teatridirektoritel ja impressaariotel oli sageli raskusiraske Callasele partnereid leida. Ta sobis kõige paremini kokku [[Giuseppe di Stefano]] ja [[Tito Gobbi]]ga, kes alati täitsid tema nõudmisi. Tohutuid probleeme oli pea alati sobivate kostüümidega, mida tuli korduvalt muuta ja ümber õmmelda.

Callas sattus korduvalt konflikti publikuga, kuid tuli mistahesmis olukorrasttahes alatiolukorrast reeglina võitjana välja. 1961. aasta detsembris "Medea" etendusel La Scalas polnud ta kõige paremas vormis. Maailma ooperikultuuri ühe tippteatri publik oli aga väga asjatundlik. Tajudes otsekohe kehva rolliesitust, hakkas publik sisistama. Maria ei teinud saali rahulolematusest näiliselt välja, kuni ühe ettekantava aaria tekstis tuli ette sõna ''Crudel!'' (Julm!'julm'). Seda sõna tuli laulda kaks korda. Pärast esimest korda jättis ta laulmise katki. Astus ansamblist välja publikule lähemale ning suunas teise ''Crudel!'' otse saali. Siis tegi ta uue pausi ning jätkas sõnadega „Ho"Ho dato tutta a te”te" („Ma"Ma andsin teile kõik!”") ja vibutas saali poole rusikat. Publik lõpetas sisistamise ja külvas ta etenduse lõppedes üle marulise tunnustusega.

Callas põhjustas ka [[20. sajand]]i kõige värvikama ooperiskandaali. Jaanuaris 1958 toimus Roomas Bellini "Norma" etendus. Saalis oli [[Itaalia president]] ja hulgaliselt teisi prominente. Primadonna hääl polnud korras. Esimene vaatus oli tema jaoks tõeline katastroof. Callas leidis võimaluse tagasitõmbumiseks keset etendust võimaluse tagasitõmbumiseks, võttis vaheajal kostüümi seljast ja lahkus teatrist, sõnades: „Selle"Selle köhiva ja läkastava saali ees ma ei esine”esine". Roomas ta enam teatrilaval ei esinenudki.

Callase rikka koloratuuriga ilus hääl oli unikaalse tämbriga, kuid see ei meeldinud kõikidele ooperisõpradele. Ta kasutas oma häält jõuliselt ja paindlikult, kuid tehnika polnud kaugeltki täiuslik. Tema rollide tõlgendamisitõlgendusi on peetud briljantseks. Oli ''bel canto'' osade suur reformija ja Rossini, Bellini, Donizetti ja Verdi ajal paika pandud esitamismaneeri muutja. Iga roll, mida ta oma isikupäraga haaras, sai võrreldes väljakujunenud esitamislahendusega uue näo. Järgnevad lauljatepõlvkonnad on tema loodud rolli esitamise ülesehituse ja emotsionaalsed rõhuasetused võtnud endastmõistetavalt oma rollitõlgendamistel aluseks.