Räim: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P2lla (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
P2lla (arutelu | kaastöö)
23. rida:
 
== Välimus ==
Räime keha on üsna lame, värvilt hõbedane ning tihti sinakasroheliste toonidega. Selja keskosas asub ainus seljauim. Soomused tulevad kergesti ära. Silmad on mõnevõrra suuremad kui atlandi heeringal. <ref name=":0">Heli Shpilev. [http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,50,1233 Rahvuskala räim]. Kalastaja.</ref>
 
Tavaliselt on räim teistest heeringatest väiksem, enamasti alla 20 cm pikkune. Suguküpseks saab räim 2–3 aasta vanuselt, kui on 13–14 cm pikk. Esineb ka kiire kasvuga hiidräimi, kelle pikkus on 33–37,5 cm.<ref name=":0" />
42. rida:
 
== Räimed Araali meres ==
[[1954]]–[[1956]] prooviti räime aklimatiseerida [[Araali meri|Araali merre]]. Kolm aastat peale marja toomist Araali hakkasid räimed seal juba kudema. Esimestel aastatel kasvas räim Araalis väga hästi, tunduvalt paremini kui Liivi või Visla lahes, kust ta pärinespärineb. Räim sõi vähikesi (''[[Diaptomus]]'' ja ''[[Dikerogammarus]])'', kuid siiski hakkas räimede arvukus tunduvalt vähenema. Toidupuuduse, vaenlaste ja toidukonkurentide rohkuse tõttu ei kujunenudkitekkinudki Araali meres töönduslikku räimevaru.<ref name="Loomade elu" /> Väikesearvuline räimepopulatsioon elab [[Väike-Araal]]is ka praegu.<ref name="Jiaguo" />
 
== Räim nimena ==