Maratoni lahing: erinevus redaktsioonide vahel

'''Maratoni lahing''' ([[vanakreeka keel]]es Μάχη τοῦ Μαραθῶνος; ''Machē tou Marathōnos'') võideldi 490. aastal eKr. See võideldi osana [[Esimene Pärsia sissetung Kreekasse|Esimesest Pärsia sissetungist Kreekasse]] [[Antiik-Ateena|Ateena]] ja [[Plataia]] linnriikide ühendväe ning [[Pärsia suuriik|Pärsia suurriigi]] armee vahel. Lahing oli kulminatsiooniks Pärsia kuninga [[Dareios I]] püüetele allutada [[Vana-Kreeka|Kreeka]] oma võimu alla, ning lõppes kreeklaste otsustava võiduga arvulises ülekaalus olevate pärslaste vastu, mille tulemusel suruti pärslased 10 aastaks Kreekast välja.

 

 

Lahingu ajaks olid Vana-Kreeka tugevaimateks linnriikideks kujunenud Ateena ja Sparta. Kui Joonia ülestõus pärslaste poolt 494. aastal eKr [[Lade lahing]]u tulemusena viimaks maha suruti, alustas Dareios plaanide tegemist Kreeka vallutamiseks. 490 eKr saatis ta osa oma mereväest väejuhtide Datise ja Artaphernese juhtumise all üle [[Egeuse meri|Egeuse mere]] ülesandega allutada [[Küklaadid|Küklaadide saarestik]] ning korraldada karistusrünnakuid Ateena ja Eretria vastu. Jõudes kesksuveks eduka sõjalise kampaania järel välja [[Euboia]] saareni, õnnestus pärslastel seal asuv Eretria linnriigi keskus ümber piirata ja vallutada. Seejärel suundus Pärsia vägi [[Attika]]sse, maabudes [[Maraton (Kreeka)|Maratoni]] linna lähistel. Pärsia laevastiku liikumist jälginud ateenlased, kellega liitus ka väeüksus Plataiast, asusid seepeale blokeerima kahte läbipääsu Maratoni rannikutasandikult sisemaale. Ateenlased saatsid abikutse ka spartalastele, kuid parasjagu Spartas peetava religioosne festivali ettekäändel keeldusid nad ateenlasi aitamast.