Riia ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
19. rida:
==Keskaeg==
1209. aastal ehitati [[Riia Püha Peetri kirik]]. 25. juulil [[1211]] pandi nurgakivi praegusele [[Riia toomkirik]]ule, kuid [[1215]]. aasta veebruaris-märtsis toimus linnastulekahi, mis hävitas Riia linna; tules hävines esimene [[toomkirik]], sellega külgnenud hooned ja esimene Turaida liivlaste juhi [[Kaupo]] korraldusel juba 1203. aastal ehitatud Püha Jakobi kirik. Aastatel 1221–1226 alustas tegevust [[Riia raad]] ning linna omavalitsuse kehtestamisega ühtlasi tunnistati Riia linna, [[Riia peapiiskopkond|Riia piiskopi]] ja [[Mõõgavendade ordu]] võrdõiguslikkust. Riiale
13. sajandi esimene poolel jätkus linnast välja jäävate territooriumide hoonestus; ehitati [[Püha Vaimu konvent]], 1225. aastal on esmakordselt mainitud [[Riia Püha Jakobi kirik]], [[Riia toomkirik]] ja [[Riia toomkapiitel|toomkapiitli]] hoone, teine piiskopiloss jne; linn ümbritseti uue kaitsevalliga, mis kulges piki Daugava jõge kuni [[Püha Vaimu konvent|Püha Vaimu konvendini]] ja piki Riia jõge kuni praeguse [[Püssirohutorn]]ini ning otsesuunas piki Torni tänavat. 1250. aastail asutati ka [[Tsistertslaste ordu]] [[nunn]]aklooster ja kirik (''Die Kirche des Cisterzienser-Nonnenklosters zu St. Marien bei St. Jakob'')<ref name="6u8ty" />
48. rida:
[[File:Riga 1650.jpg|pisi|left|200px|Riia 1650. aastal, <small>[[Johann Christoph Brotze]]</small>]]
[[File:The siege of Riga 1656.jpg|pisi|left|200px|[[Riia piiramine (1656)|Riia piiramine]] 1656
Liivimaa ordu ja Riia linna vahel puhkenud nn [[Kümneaastane sõda|Kümneaastase sõja]] ajal (1481–1491) ründasid [[1484]]. aastal linnaelanikud ordumeistri kantsi Riia lossi ja pärast kuuekuulist piiramisrõngas olemist, andis lossi garnison alla ning [[Riia raad]] otsustas lossi maha lõhkuda. [[Liivimaa ordu maameister|Liivimaa ordu maameistri]] residents viidi üle [[Cēsis]] (eesti: Võnnu). Ordumeister [[Walter von Plettenberg]]i valitsuse ajal Liivimaa ordu ja Riia linna vägede vahelise [[Neuermühleni lahing]]u tulemusel, mille võitsid orduväed tunnistas Riia peapiiskop ja Riia linn, ordu ülemvõimu Liivimaal ja Kirchholmi leppe järgne olukord taastati, samuti ehitati taas üles Riia ja [[Dünamünde ordulinnus]]ed.
| |||